Kahe linna kliima võrdlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kahe pealinna kliimavõrdlus

Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2. Kõige soojem kuu, selle keskmine August, 17°C Juuli, 17°C temperatuur 3. Kõige külmem kuu , selle keskmine Jaanuar, Veebruar, -7°C temperatuur Veebruar 4°C 4

Kaardiõpetus

2

doc

Linnade kliimad

Martin Talimets 8.B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo. London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid.  Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli

Geograafia

8

doc

Inglismaa, uurimistöö

äärealadest kaugel. 12. Kas riigis esineb maavärinaid? Suurbritannias esineb maavärinaid,kuid seda väga harva.Ainukesed registreeritud maavärinad: · 1979.12.26 - Carlisle, Põhja Inglismaa ­ tugevus M 4.5 · 2002.09.22 - Suurbritannia ­ tugevus M 5.0 · 2008.02.27 - Inglismaa- tugevus M 4.8 Kliima 13. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased..Kliima on üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. 14. Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond.

Geograafia

22

docx

Referaat Eesti kliima teguritest

..............................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.....................................................................................................10 4.1. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................10 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................12 4.3. Sademed.............................................................................................

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

27

docx

Soome referaat.

..............14 6.3. Riigi energiavarud ................................................................................................14 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas .......................................................................15 7. PÕLLUMAJANDUS ..................................................................................................16 7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus .........................................................................16 7.2. Kliima mõju põllumajandusele ............................................................................16 7.3. Põllumajanduse levik ...........................................................................................18 7.4. Taimekasvatus tingimused ...................................................................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus ......

Geograafia

8

doc

Atmosfäär konspekt

Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus,

Geograafia

8

doc

Soome Vabariik

Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared

Geograafia

7

doc

Geograafia 11. klassi konspekt

degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 ­ happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne Front ­ üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front ­ tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga) Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes. Külm front ­ raske ja liigub maapinna lähedalt. Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga. Tähis on teravate junnidega sinine. Õhuringlus ja tuuled Millised tegurid mõjutavad õhuringlust? Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale)

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)