Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti
Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid..........................................................................
Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni
mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis. Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.
Algus..............................................................................................................................................................22 Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas.................................................................................................. 22 Pärast vallutust..............................................................................................................................................23 KAALI METEORIIT............................................................................................................................................... 25 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................................................27 3 ESIAJALUGU 1. Inimese kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
