Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine. Ja viimane probleem on jäätmeprobleem. Probleemi tagajärjed on prägimägede kasv linnade ümbruses, pinnase , õhu ja veesaaste.
2 slaid OECD ehk Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon, kus tegeletakse peamiselt majanduspoliitikaga. Fookuses majandus, pannakse rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu näiteks tervishoid ja haridus jne. 3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks va...
Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett.
Kuidas ma saan aidata jäätmeprobleeme leevendada? Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka, siis oleme esikohal kogu Euroopas
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , t...
keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Prügi metsa all Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja ...
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
Turismi poolt tekitatud probleemid Taavi lood LT-11 Uuemõisa 2012 Prügireostus Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist. Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud, majutus, toit ja...
rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks teadlaste hinnangul aastaks 2150 inimeste arv maailmas 11,6 miljardini. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele on ilmne,
Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...
jäätmejaamade võrgustik Jäätmekäitluse olulisemad väljakutsed: 1) ca 10 a. jooksul (2003-2013) sulgeda kõik vanad prüglad (tinglikult eelneva 30-40 a. võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt 4) Paljud projektid on erasektori projektid, millele samuti ei ole võimalik kindlaid tehnoloogilisi valikuid ja kulusid ette anda ('Tootja vastutusega'
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja ...
2 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid.. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
