Põltsamaa Ühisgümnaasium
Jelena Glebova
Referaat
Merilin Gedvil
11 B klass
Põltsamaa 2009
Sisukord
Jelena elulugu……………………………………………………………………….…lk
3
Jelena saavutused……………………………………………………………….……..lk
5
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...lk
7
Jelena elulugu
Jelena
Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal
Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist,
tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid
ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud.
Tõehetk saabus Jelena jaoks
12-aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti
iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal
Iluuisutamisteekond
algas Leenal 5-aastaselt tänu tema vanemale vennale Iljale, kes oli
lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga
tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M G
Õppematerjali autor
Jelena Glebova elulugu (Tema enda poolt kirjutatud) Jelena Glebova sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka
Kristinal on suusatamises suured kogemused, kuid treeneriks hakata ta tulevikus ei plaani. Kristina arvab, et ta oleks treenerina liiga nõudlik. Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut. (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) 2. SAAVUTUSED Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246) 15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline. Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid