Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (1861-1947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (1852-1926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (1867-1942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu
saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Näiteks toome Millais,i maali ,,Ophelia", mis on pärit Prerafaellide ajast. Maali iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja
- Suurbritannias levis tema algatusel käsitööharrastus- Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mid olid vabad klassitsismi ja ektlektika eeskujudest. Esemed: Lihtsad, funksionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. - Lootis, et käsitööesemed tõrjuvad välja tööstustoodangu. Seda aga ei juhtunud, tooted olid vaid kallimad ja isikupärasemad alternatiivid. - Pani aluse tarbekunstile. 6. Juugendstiil. Mis seda iseloomustab? Miks tekkis vajadus uue stiili järele? Nim päritolu, stiili sünd. - Kujundati kõike. Mööblit, tekstiili, riietust, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. - Esemed mida seni ei olnud seostatud kunstiga omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. - Tekkis mässuna tööstuse vastu, kuigi arhitektid hakkasid kasutama üha enam tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi.
Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses
Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust
Kõik kommentaarid