Insenerigraafika

Insenerigraafikas käsitletakse jooniste valmistamise eeskirju ja õpetatakse jooniseid lugema.
Kategooriad
Faile
Arvutigraafika 3D -
4
Autocad - Eesti Maaülikool
18
Cad projekteerimine. - Tallinna Tehnikakõrgkool
19
Insenerigraafika - Tallinna Tehnikaülikool
76
Insenerigraafika - Eesti Lennuakadeemia
6
Insenerigraafika - Tallinna Tehnikakõrgkool
17
Insenerigraafika - Eesti Maaülikool
1
Insenerigraafika - Akadeemiline
2
Tehniline graafika -
3


Kategooria insenerigraafika populaarseimad õppematerjalid

1 tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist tsentraalsed kujutamiskiired Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed 2 kaldprojektsioon kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu Ristprojektsioon kujutamiskiired ekraaniga risti 3 sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega 4 tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasand...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: ka...
Insenerigraafika 2. KT. Variant 3, hinnatud. Pildifail. Silinder.
Inseneri graafika kodune töö nr. 3, matrikli nr 2.
TTÜ insenerigraafika teine kodune töö - koonuslõiked. Variant 6.
\"0\" variant 2009 aasta
Esimene graafiline töö (8 variant)
TTÜ insenerigraafika esimene kodune töö. variant 6.
Insenerigraafika 1. KT, variant 38. Pilt, hindamata, kuid saab aimuse milline välja näeb.
Pilt 1. Insenerigraafika kt-st. Hinnatud. Variant 35.
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need proj...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x  s)
Teooriaküsimused ja vastused