Informaatika II kodutöö "Funktsiooni uurimine" (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

31

doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl M1 , (mjl) M2 , fi S1 , (fi ) S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded. · A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm? · A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. 8 Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1

Diskreetne matemaatika

60

doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

...,mjk-1)=mjk  (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl  M1 , (mjl)  M2 , fi  S1 , (fi )  S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded.  A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm?  A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 1

Matemaatika

156

pdf

Kõrgem matemaatika

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 2.7 Gauss'i elimineerimise meetod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2.8 Süsteemi üldlahend ja erilahend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 2.9 Homogeenne lineaarvõrrandisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 3 Funktsioonid ja jadad 25 3.1 Funktsiooni mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.2 Üksühesus ja pealekujutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 3.3 Liitfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 3.4 Pöördfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 3.5 Põhilised elementaarfunktsioonid . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

nähtud kindlate funktsioonide täitmiseks, nimetatakse funktsionaalseteks loogikalülitusteks, mille hulka võib lugeda ka tabelis 1.3 toodud mäluelemendi. 17  Tabel 1.3 Loogikafunktsioonid ja -elemendid Nr Loogika- Loogika- Loogikafunktsiooni Loogikafunktsiooni Loogika- funktsiooni funktsiooni kontaktaseskeem matemaatiline elemendi nimetus selgitus esitus tähis 1 2 3 4 5 6 1. NING Lüli väljundis on x1 x2 x3 y y = x1 ⋅ x 2 ⋅ x 3 x1

Tehnikalugu

177

pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

. . . . . . . . . . 49 2.4.1 Aritmeetilised keskmised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 2.4.2 Kaalutud keskmised ja Stolzi teoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51  3 3 Pidevad funktsioonid 53 3.1 Funktsiooni piirväärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 3.2 Funktsioooni pidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 3.3 Lõigus pideva funktsiooni omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.3.1 Bolzano–Cauchy teoreem nullkohast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.3.2 Bolzano–Cauchy teoreem vahepealsetest väärtustest . . . . . . . . . . 63

Algebra I

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID  4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut  3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

· koormusfunktsiooni esimene integraal on põikjõu funktsioon vastasmärgiga ja põikjõufunktsiooni esimene tuletis on koormusfunktsioon vastasmärgiga. 5  x dQ xy = -q (x) Q xy ( x) = - q ( x) dx + Q xy 0 kus: dx 0 Qxy(x)- põikjõu funktsioon q(x)- koorumus funktsioon Qxyo- põikjõu funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0 · Painemomendi funktsioon on koormusfunktsiooni teine integraal ehk põikjõu funktsiooni esimene integraa. x dM z dx = Q xy (x) z M ( x) = Q ( x)dx + M xy z0 0 x M ( x) = - qdx + Q xy 0 dx + M z 0 kus:

Ehitusmaterjalid

91

doc

Exeli õpetus

.....................................................................34 Absoluutaadressid.................................................................................................................... 35 Veateated valemites................................................................................................................. 36 Funktsioonid................................................................................................................................. 37 Funktsiooni struktuur................................................................................................................38 Teadmiseks.............................................................................................................................. 38 Viidete kasutamine................................................................................................................... 38 Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus...............................

Informaatika

Kommentaarid (1)