Pilet 12
1. Hõõrdejõud
hõõrdejõud –
jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise
suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb
keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist
tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter
näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) – see on
ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel.
2. .
Soojusmasinate töö põhimõte
Lühidalt öeldes
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alger paalberg
Õppematerjali autor
" See tähendab, et ei ole võimalik ehitada masinat (seadet), mis teeks tööd ilma väliskeskkonnast saadava soojuseta (energiata). Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: , kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne). , Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks gaas teeb paisumisel tööd , kus p on gaasi rõhk ning V on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine).
Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi:
Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi:
roheline, helesinine, sinine ning violetne. Kuigi spekter on jaotatud seitsmeks värviks, leidub sellel mitmeid värvilisi valgusi veel, sest ometigi on spektri ühelt värvilt teisele üleminek sujuv. Eelnevalt nimetatud seitse värvi moodustavad kokku valge värvuse. 4. Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. 5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles
Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 15.=16.Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. U= q + Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, s.t. teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. *Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. *Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). *Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Isoleeritud süsteemi siseeneria ei muutu, sest energiaülekanne puudub U=0. 17
d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: – paisumistöö: w = -Pex∆V (töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala) – raskuse tõstmine: w = mg∆h – elektriline töö: w = φ∆q Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne
d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest puudub soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest
koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Oksü: Lämmastikhape, Peroksiid ja hüperoksiid, hapnik, kloor Redut: Naatrium, kaalium, alumiinium, magneesium, metallid, vesinik , sulfiidid, sulfitid, jodiidid aldehüüdid, oblikhape Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: • liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. • oksüdeerija ja redutseerija määratakse oksüdatsiooniastme muutuse järgi. Näiteks II VII II III Fe SO4 + K Mn O4 + H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + H2O +5e -2*1e 10 Fe SO4 + 2 KMnO4 + 8 H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + 8 H2O 53. Mis on standardpotentsiaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid