· Konstitutsioon - keha ehituse ja talitluse põhilaad / põhiseadus · Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K - Koht Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas. A - Aeg Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. T - Tegevus Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad
ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837
F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht): ,,Keisri hullu" tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb. A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik):
ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837
anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K. Hansen 1936. V
noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja. olulisemad lavastused 1936. A. H. Tammsaare "Juudit", lavastaja K
1829 1832 ,,Ended" ,,Matk edasi meid viis, ning ehmus taas mu ,,Ju lasub Gruusias must udu küngastel" meel" ,,Kalmõkitarile" ,,Kaunitar" ,,Vaene rüütel maa peal roitis" ,,Kingsepp" 1833 ,,Don" ,,Husaar" ,,Reisija kaebed" ,,Sügis" ,,On talv. Mis teha maal? Ma pärin teenrilt ,,Peas hoidku jumal mõistus mul" aru" ,,Talvehommik" 1834 26 ,,Aeg tulnud, sõber, aeg on tõesti kätte ,,... Käisin jällegi" jõudnud" ,,Ööbik" 1836 ,,Itaalia ainetel"
1828 hakkab õppima seal. Jätkab luuletamist(humanitaarne kool). 23.03.1830 L protestib ja lahkub koolist(tsaari tervitab ainult 1 poiss, teised ei tea ja siis tsaar karjus nende peale – tsaar jääb meelde karjuvana). August 1830 astub Moskva ülikooli, õp moraalseid teadusi. Siis ta seal luuletab, 1830 trükiti ta esimene luuletus(nimeta). 1832 visatakse ülikoolist välja, läheb Peterburgi vanaemaga. On seal 1832-37. Oli õigus olla kaardiväe polgus (au). Sai selle polgu husaar. 1832-34 õppis sõjakoolis. Kahepalgeline elu – filo+lugemine+luuletamine, aga on ka husaar. Peab end mõjutatud olevaks Puškinist ja inglise romantismist. Deemon lemmiktegelane. L on õnnetu maailmas valitseva kurjuse ja ebaõigluse üle. Teine lemmik on vang – mässumeelsuse pärast ahelatesse pandud. Suvel Tsarskoje Selos. Ta on populaare ja kõikide õpilaste juht ja naised armuvad temasse. L ise armastab teatrit (Shakespeare).
annaabi.ee 
