Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hariliku murru mõiste; liht- ja liigmurd; murdude taandamine, laiendamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

6. kl matem (Harilik murd )
Hariliku murru mõiste; liht- ja liigmurd; murdude taandamine, laiendamine.
Harilik murd 4/7 näitab, et tervik on jaotatud    võrdseks osaks, millest on välja valitud     osa.
Murrujoonel on       tähendus.

Vali, kas toodud võrdus on tõene või väär:
4 = 1/4    
4 = 12/3    
4 = 20/5    
4 = 4/1    
4 = 8/4    
Vali välja murrud , mis on võrdsed oma lugejaga:
3/1
1/8
9/3
10/1
Vali välja murrud, mis on võrdsed oma nimetajaga:
4/2
6/6
25/5
1/7
Harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem, on    .
Harilik murd, mille lugeja on nimetajast suurem, on    .
Harilik murd, mille lugeja ja nimetaja on võrdsed, on    .
Vali välja kõik lihtmurrud:
8/8
1/50
4/9
13/3
48/1
10/11
Võrdle:
9/1      1/9
8/8      1
1      10/7 
4/10      2/5
Otsusta, kas on õigesti taandatud:
14/10 = 7/5     
4/8 = 1/4     
7/56 = 1/9     
25/45 = 5/9     
15/55 = 3/11     
27/3 = 9    
Leia laiendaja:
4/9 = 8/18 laiendaja on  
2/3 = 16/24 laiendaja on 
8/7 = 56/49 laiendaja on 
5/9 = 45/81 laiendaja on 
7/4 = 91/52 laiendaja on 
Hariliku murru mõiste; liht- ja liigmurd; murdude taandamine-laiendamine #1 Hariliku murru mõiste; liht- ja liigmurd; murdude taandamine-laiendamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor akseljuudas Õppematerjali autor
See on esimene osa neljast.
See aitab sul korrata 6 kl Tasemetööks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Kogu Matemaatika täiendõpe

1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5 Kuna nulliga ei saa jagada, siis ei saa murru nimetaja olla null. Kui murru lugeja on null, siis on ka murru väärtus 0. 0 0 Näiteks: 0 = = = ... 1 2 Ülesanne 2 18

Matemaatika
thumbnail
15
pdf

Tehted harilike murdudega

Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul

Matemaatika
thumbnail
4
doc

Harilikud murrud 6.klassile

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti Harilikud murrud Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 osa. 5 Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5

Matemaatika
thumbnail
44
ppt

Harilikud murrud

m n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast.

Matemaatika
thumbnail
44
ppt

Harilikud murrud

n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast.

Matemaatika
thumbnail
8
pptx

Harilikud murrud

Harilikud murrud Eveli Sarap 12a Tallinna Laagna Gümnaasium 2013 Mõiste Harilikuks murruks nimetatakse arvu, kus a on murru lugeja ja b on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. a b Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa sellest on võetud. lugeja (näitab mitu osa on võetud) osaks on tervik jaotatud) 3 murrujoon (võib vaadata jagamismärgina) nimetaja (näitab mitmeks võrdseks 5 Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd on väiksem arvust 1

Matemaatika
thumbnail
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

4. Tegurda ruutkolmliige 2t2 ­ 5t ­ 7. Lahendus: Leiame nullkohad ruutvõrrandi järgi. Saame 2 t 2 5t 7 0; 5 5 2 4 2 7 5 25 56 5 9 t ; 22 4 4 59 t1 3,5; 4 59 t2 1. 4 Võrduse ax2 + bx + c = a(x ­ x1)(x ­ x2) järgi saame tulemuseks, et 2t2 ­ 5t ­ 7 = 2(t ­ 3,5)(t + 1). Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid Murru taandamine 1. Taanda järgnevad murrud. 6a a) 4 Lahendus: 6 b) 2a Lahendus: ab 2 c) ab Lahendus: 3a 2 b 3 d) 2b 2 Lahendus: 16x 3 y 5 e) 12x 3 y 4 Lahendus: 24m 5 n 6 p f) 18m 6 n 5 p 2 Lahendus: 2. Taanda järgnevad murrud. 3a 2 b 3 a) 6ab 3ab Lahendus: Selle murru nimetaja on hulkliige (kaksliige). Et murru taandamine saaks võimalikuks, tegurdame nimetaja

Matemaatika
thumbnail
8
docx

Reaalarvud

30 = 2×3×5; 84 = 2×2×3×7 = 22 ×3×7 Leiame nende arvude kõikide ühiste algtegurite korrutise: SÜT(30;84) = 2×3 = 6. Arvu a kordseks nimetatakse arvu, mis jagub arvuga a. igal arvul a on lõpmata palju kordseid. Antud arvude ühiskordseiks nimetatakse arve, mis jaguvad iga antud arvuga. Antud arvude ühiskordseks (lühidalt VÜK) nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Arvude vähimat ühiskordset läheb tarvis näiteks erinimeliste murdude ühise nimetaja leidmiseks. Vähima ühiskordse leidmiseks tuleb antud arvud lahutada algtegureiks ja leida korrutis, mille teguriteks on: 1) Kõik esimese arvu algtegurid (kogu esimene arv); 2) Teisest arvust need algtegurid, mida esimeses arvus ei esine või esineb vähem arv kordi; 3) Kolmandast arvust need tegurid, mida esimeses ja teises arvus ei esine või esineb vähem arv kordi; NÄIDE: Leiame arvude 30 ja 84 vähima ühiskordse.

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun