Terje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse
Frida Kahlo ehk sünninimega Magdalena Carmen Frieda Kahlo y Calderon sündis 1907 aasta 6. juulil. Ta sündis, kasvas üles ja hiljem elas mõnda aega ka abikaasaga oma vanemate kodus. Maja, mida tuntakse ka Sinise maja nime all ( La casa azul) , mille ta abikaasa, Diego Rivera, neli aastat peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see muuseumiks muuta Frida auks. Ta isa, Carl Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo oli saksa päritoluga fotograaf, ta jäädvustas enamasti arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa protestantlikusse perre. Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa 1891 aastal talle ( olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime ja usku ( ateistiks). 92-93..
Frida Kahlo Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust 6. juuli 1907– 13. juuli 1954 Mehhiko maalikunstnik. Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón. Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest. Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide
Maalisid võikad pilte suurlinnade elu pahupoolest. 8. Millal ja miks lõppes järsult see periood saksa kunstis? Lõppes 1933. aastal kui võimule tulid natsionalistid 9. Milline kunstiliik elas 1930. aastate Inglismaal ülesuure tõusu? Skulptuurikunst 98 Arstide Malliol. Õhk. Monument lendurite. Plii. 1939 100 Amedeo Modigliani. Punapäine naine ripatsiga. 1917 101 Marc Chagall. Mina ja küla. 1911 16. USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1. Milline oli kunsti olukord 20.sajandi alguse USA-s? Kunstielus valitses vabaturg, aga ka üksikute erasponsorite abi 2. Milline näitus andis tõuke moodsakunsti levikule USA-s? näitus ,,Armory Show" 3.Millised kaks suunda seadsid moodsale kunstile vastu USA kunstis ,,oma tee" otsijad? Sotsiaalne realism (suurlinna elu ilustamata kujutamine. Koloriit tume, meeleolu sünge) Regionalism (romantiline, nostalgiline, väikelinnade ja farmide rahuliku elu kujutamine) 4
USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika». Mehhiko kunst- Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist
J. M. G. Le Clezio ,,Diego ja Frida Kahlo" Elisabeth Sau 12c ,,Frida Kahlol oli ilus tugev keha ja peened näojooned. tema juuksed olid pikad ja tihedad tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi
Kõik kommentaarid