Füüsika konspekt (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mehaanika
Mehaaniline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine: v= const .
Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const.
Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at
Teepikkus: s=v t + at²/2
Keskmine kiirus: v =v + at/2
Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a
Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Nihe ehk nihkevektor : suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta.
Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=∆s/∆t
Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/∆t
(s – nihe, l – teepikkus, v – kiirus, t – aeg, vk. – keskmine kiirus, a – kiirendus, v –
lõppkiirus, v0 – algkiirus )
Perioodiline liikumine
Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused.
Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline.
Valem: v=l/t
φ -> raadiuse poolt kaetud nurk
l=rφ => v=rφ/t
φ/t=ω ( nurkkiirus ) ; ühik 1 rad/s
Nurkkiirus: ω=2πf
Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=ωr
Kesktõmbekiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis a , ühik 1 m/s².
Kesktõmbekiirendus: a =v²/r ; a =ω²r
Võnkumine
Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s.
Valem: T=t/n=2π/ω
Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f, ühik 1/s ehk 1Hz.
Valem: f=1/T
Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.Harmoonilise võnkumise võrrandis on hälbe tähis x.
Harmooniline võnkumine: x=x cosωt
Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.
Laine
Ristlaine korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained ).
Pikilaine korral võnguvad osakesed piki laine levimissuunda (nt helilained ).
Lainepikkus võrdub nt kahe järjestikuse laineharja vahekaugusega. Tähis λ.
Laine levimiskiirus näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul.
Lainepikkuse ja laine levimiskiiruse vaheline seos: v=λ/T=λf
Kehade vastastikmõju
Mass on inertsuse mõõt. Tähis m, ühik kg.
Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a=F/m
Jõud on vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. Tähis F, ühik 1N=1kgּm/s² ja see on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s².
Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised.
F = -F
Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele .
Gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga:
F=G
Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Suuruse saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil.
g=GM/R² => F=mg (raskusjõud)
Hõõrdejõud mõjub kehale, kui ta liigub mööda pinda. On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga.
Valem: F =μN , μ – hõõrdetegur, N – rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga.
Elastsusjõud tekib kehas keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil).
Hooke 'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud F võrdeline keha pikkuse muutusega ∆l: F =-k∆l
k – jäikus, ühik 1 N/m=1 kg/s²
Alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule (miinusmärk).
Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik 1kgּm/s.
Valem: p=mv
Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemis: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
p + p + p + ... + p =const.
Suletuks nim. Süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata.
Absoluutselt elastne põrge: Selline põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on samad.
Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus.
M v + m v = (m + m )v
Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nּm=1 kgּm²/s².
Valem: A=Fsּcosα
Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne.
Hõõrdejõu töö: Valem: A= -μNs (N – rõhumisjõud, s – nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline
Elastsusjõu töö: Valem: A= -k∆l²/2 (∆l – keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on liikumisele vastassuunaline.
Võimsus on skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t ; ühik 1W=1J/1s=1kgּm²/s³
Võimus on seotud kehale mõjuva jõu ja liikumiskiirusega: N=Fv ; saab leida keskmist võimsust kui ka hetkvõimsust.
Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd.
Kineetiline energia E : See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2
Potentsiaalne energia E : See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Keha vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Raskusjõu energia
E =mgh
Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.
E = E + E =const.
Rõhk näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1 N/m²=1Pa.
Valem: p=F/S (S – pindala, millele jõud on rakendatud)
Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=ρgh (h – vedelikusamba kõrgus)
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika konspekt #1 Füüsika konspekt #2 Füüsika konspekt #3 Füüsika konspekt #4 Füüsika konspekt #5 Füüsika konspekt #6 Füüsika konspekt #7 Füüsika konspekt #8 Füüsika konspekt #9 Füüsika konspekt #10 Füüsika konspekt #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LazyHoy Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõik füüsikaalased teemad, mis keskkoolis läbi võetakse: Mehaanika, soojusõpetus, elekter, magnetism, elektromagnetism, optika, aine ehitus.
Sisaldab teemadekohaseid mõisteid, seaduseid ja valemeid. Sobib riigieksamiks valmistujale.

füüsika , konspekt

Mõisted


Kommentaarid (1)

Meelis239 profiilipilt
Meelis239: leidub sisukamaid konspekte, kuid mõisted kenasti olemas, olemas ka valemid, kuid kehva neid mõista
18:12 19-01-2010


Sarnased materjalid

18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
11
doc
Füüsika eksam
28
doc
Füüsika teemade konspekt
66
docx
Füüsika I konspekt
14
docx
FÜÜSIKA KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !