Füüsika katseteks (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
OPTIKA
Valgusallikas – valgust kiirgav keha.
Valguse levimine – valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT.
Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired
Paralleelne valgusvihk – paralleelsed valguskiired
Koonduv valgusvihk – teineteisele lähenevad valguskiired
Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel α. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel β. VÕRDSED
Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks ).
Hajus valgus – valgus, millel puudub kindel suund.
Hajus peegeldumine – valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades.
Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub.
Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud , nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena .
Vari – piirkond, kuhu valgus ei lange.
Täisvari – ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta.
Poolvariruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt.
Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt.
VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S
Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond.
Valguse murduminevalguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal.
Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. γ
Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole,
Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale.
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Lääts – läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
Kumerläätse fookuseks – punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk.
Fookuskaugusläätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus.
LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS.
Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus
Tähis : D
Valem: D= 1: f
Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m
ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika katseteks #1 Füüsika katseteks #2 Füüsika katseteks #3 Füüsika katseteks #4 Füüsika katseteks #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiisajohanna Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • OPTIKA
  • Valgusallikas
  • VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT
  • Peegeldumisnurk
  • peegli fookuseks
  • Hajus valgus
  • Hajus peegeldumine
  • Täisvari
  • Poolvari
  • VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300
  • KM/S
  • Valguse murdumine
  • Murdumisnurk
  • Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda
  • murdub valguskiir pinna ristsirge poole
  • Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda
  • murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale
  • Lääts
  • Kumerläätse fookuseks
  • Fookuskaugus
  • LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE
  • PÖÖRDVÄÄRTUS
  • Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus
  • Tähis : D
  • Valem: D= 1: f
  • Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt)
  • dpt = 1 : 1 m
  • ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST
  • TEISE
  • Kujutise konstrueerimine
  • LÜHINÄGIJA
  • KAUGELENÄGIJA
  • Spekter
  • Valge valgus
  • Valgusfilter
  • Värviline pind
  • MEHAANIKA
  • Meetermõõdustiku põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund
  • TIHEDUS
  • VEE TIHEDUS
  • Mehaaniline liikumine
  • Trajektoor
  • Teepikkus
  • Aeg
  • Kiirus
  • V = s : t
  • Ühtlane liikumine
  • Mitteühtlane liikumine
  • Võnkumine
  • Võnkeperiood
  • SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS
  • Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe eha mõju teisele kehale
  • Gravitatsioon
  • Raskusjõud
  • Hõõrdejõud
  • Seisuhõõrdejõud
  • Liugehõõrdejõud
  • Deformatsioon
  • Elastne keha
  • Elastsusjõud
  • Rõhk – füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade
  • kokkupuutepinna pindala jagatisega
  • Tähis: p
  • Valem: rõhk = jõud : pindala
  • p = F : S
  • Ühik: 1 Pa (paskal)
  • Pa = 1 N : 1 m2
  • Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja
  • aneroidbaromeeter (õhurõhk)
  • Pascali seadus
  • Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega
  • Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega
  • p = ρgh
  • Üleslükkejõud
  • ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on
  • arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga
  • Energia
  • Potentsiaalne energia
  • Kineetiline energia
  • Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv
  • Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega
  • Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame
  • teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga
  • Kasuteguriks
  • ELEKTRIÕPETUS
  • Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte
  • Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks
  • Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda
  • ühelt kehalt teisele
  • Elementaarlaeng
  • Elektrivool
  • Vabad laengukandjad
  • voolu soojuslik toime
  • voolu keemiline toime
  • voolu magnetiline toime
  • Galvanomeetri
  • ampermeetriga
  • Alalisvool
  • Vahelduvvool
  • Vooluallikas
  • keemilistes
  • vooluallikates
  • termoelemendis
  • elektrivoolugeneraatoris
  • fotoelemendis
  • voltmeetriga
  • Ohmi seadus
  • oommetriga
  • teisaldatavad
  • elektrivõrku
  • Püsimagnet
  • Magnetjõud on suunatud lõunapooluselt põhjapoolusele
  • Magnetväli
  • Magnetvälja jõujooned
  • Pooli
  • Elektromagnet
  • Induktsioonvool
  • SOOJUSÕPETUS
  • Soojusliikumine
  • Difusioon
  • Siseenergia
  • Soojusjuhtivus
  • Konvenktsioon
  • Kiirgus
  • Neeldumine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

105
doc
Füüsika konspekt
31
doc
Füüsika eksam
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
9
doc
Füüsika kordamine 8 klass
11
doc
Füüsika konspekt
66
docx
Füüsika I konspekt
11
doc
Füüsika eksam
7
doc
Füüsika valemid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !