2. AINE EHITUS 2.1. AINE NELI OLEKUT Gaasiline olek Gaasid välismõju puudumisel laienevad ja täidavad kogu võimaliku ruumi.Gaasides molekulidevaheline kaugus ületab rohkem kui 10 korda molekulide mõõtmeid. Vedel olek Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.Vedelikud moodustavad pidevalt omavahel tekkivaid ja lagunevaid ebapüsivaid komplekse. Komplekside olemasoluga on seletatav vedelike voolavus.Vedelik võtab anuma kuju.Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vaheka...
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord.........................................................................
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2
Variant 1 1. Gaaside läbilöögimehhanism. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ...
25.11.2012 Töö nr. 7 Dielektrikute läbilöök Koostasid 1) Teravik ja elektrood h, mm U1, V u2, v U3, V 6 21,6 21 21,4 12 34 34 33 18 44 41,5 41,5 Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull Ull(kV) U10(kV) 21,33333 6,787879 6,074955 33,66667 10,71212 9,587038 42,33333 13,4697 12,05499 =1,117355 2) Kaks elektroodi h, mm U1, V U2, V U3, V 6 42,5 40 40,5 12 65,5 76,5 77 18 102 105 109 Õhutemperatuur: t=21'C Õhurõhk: p=99,75 kPa Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull U...
Töö nr. 3 Dielektriline läbitavus Koostasid Mõõtmisel saadud algandmed: Pooli sagedusriba sagedus f MHz Q1 C1 Q2 C2 50-140 kHz 0,1 188 93 95 51 150-450 kHz 0,3 220 96 99 54 500-1400 kHz 1 220 99 92 62 1,5-4,5 MHz 3 260 106 101 66 5-14 MHz 10 230 88 50 46 12-30 MHz 20 165 142 58 98 d= 0,049 m D= 0,00079 M 0 = 8,85E-12 F/m S= 0,001886 m2 kus: D elektroodi läbimõõt d dielektriku paksus 0 elektriline konstant (8,85*10-12 [F/m]) S elektroodi pindala Erinevad valemite abil leidsime: ...
............................... 71 2.6. Pulbermetallurgia............................................................................................................................... 72 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine ....................................................................................................... 72 2.6.2. Pulbermaterjalid ......................................................................................................................... 73 3. ELEKTRIMATERJALID......................................................................................................................... 74 3.1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 74 3.2. Dielektrikud ........................................................................................................................................ 74 3.2.1. Dielektrikute põhiomadused ..............
25.11.2012 Töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Koostasid 1 Mõõtmisel saadud algandmed: plaadi nr D1, m D2, m h, m Rv, Rs, 9 0,05 0,058 0,0023 0,8 0,4 6 0,046 0,057 0,0044 0,6 0,8 10 0,045 0,052 0,0082 0,36 0,45 10 0,045 0,057 0,005 0,04T 0,038 4 0,049 0,057 0,0054 0,4 0,65 3 0,049 0,058 0,0049 2,3 1,7 Qs = Rs* (d / l) - mahueritakistus Qv = Rv* (S / h) - pinnaeritakistus S elektroodi pind, m2 h katsekeha paksus m Rv on katsekeha mahutakistus ...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 k...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Triin Pille DIELEKTRIKUD JA NENDE KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: ELEKTRIMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm KTI 11/21 Juhendaja: Uuno Muiste Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi
Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks: -bipolaartransistorid, -väljatransistorid. Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni. Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Kasutatud seadme skeem 2.Katse andmed ja arvutatud tulemused Teravik - tasapind
Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Valgustustehnika · Panasonic Ecology Systems Co., Ltd. Ventilatsioon, õhuniisutajad, õhupuhastajad · Panasonic Electric Works Co., Ltd. Automaatikakontrollerid, elektrimaterjalid, kaabeldus · PanaHome Corporation · Semiconductor Company pooljuhid, fotosilmad · Energy Company patareid, akulaadijad · Panasonic Electronic Devices Co., Ltd. PCB'd, kondensaatorid, kõlarid, elektromehhaanilised komponendid · SANYO Electric Co., Ltd. · Panasonic Factory Solutions Co., Ltd LCD'd, Elektroonikakomponentide paigutussüsteemid · Panasonic Welding Systems Co., Ltd
-soojamajanduse outsourcing ja renoveerimine PMP OÜ Kadaka tee 1, 10621 Tallinn telefon: (+372) 6563826 Tegevus: Mootorite remont Arne Paramonovi Elektrimootorite mähkimine Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid, Elektrimaterjalid, Elektrimootorid, Elektriohutusmõõtmised, Elektriseadmed, Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid, Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid,
W 2000 6. Zn 1500 7. Ni 1000 8. Cd 500 9. Pt 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10. Pd 11. Mo Kasutatud kirjandus: 8 [1] J. Lepa, K. Jürjenson, T. Peets "Elektrimaterjalid" 1996 [2] R. Teemets "Elektrilised kontaktid" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_ELEKTRI LISED_KONTAKTID.pdf [3] R. Lahtmets "Kontakt ja kontakttakistus" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_4_Kontakt _ja_kontakttakistus.pdf [4] "Tehnikaleksikon" 1981 9
ee/viewdoc/04A05580D1930971C22575A60063005C 2. http://www.eava.ee/~unt/unt_materjalid/materjalide_struktuur.html 3. ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. III Materjali ja tehnoloogia valik",Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, TTÜ Kirjastus 1999. 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Caoutchouc 5. Artikkel "Spnteetilise kautsuki uurimine algas Tartus" Tullo Ilomets Looduslik http://www.ajakiri.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=197978/1020ABCD_v eeb.pdf 6. Eesti Põllumajandusülikool "ELEKTRIMATERJALID" Jürjenson , J. Lepik., T. Peets Tartu 1996 7. "A practical treatise on caoutchouc and gutta percha, comprising the properties of the raw materials and the manner of mixing and working them; with the fabrication of vulcanized and hard rubbers, caoutchouc and gutta percha compositions, waterproof substances, elastic tissues, the utilization of waste, etc" Raimund Hoffer( ing.k. tõlkinud William T. Brannt) London, 1883 http://www.archive
Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel? Elektrilised põhiomadused: eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur 100ºC = [1+(t100 t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool) Ijuh, vahelduvpinge(vool) tan Magneetilised põhiomadused: Magneetiline tugevus H (A/m), Magnetvoo tihedus B (T), Voo tihedus µ (H/m) 25
konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt nende elektrilistele ja magnetilistele omadustele: Juhid (juhtmed, poolid, kontaktide) kõik metallid, kasutatakse metalle, millel on: väike elektriline eritakistus, küllaldane mehaaniline vastupidavus, vajalikud füüsikalis-keemilised omadused (korrosioonikindlus, kuumuskindlus vm). Dielektrikud (isolatsioon, isolaatorid) Kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus,
omakorda põhineb vasaku käe reeglil. ● transformaator- kui mähist läbib muutuv magnetväli. ● elektrimootor- elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● transformaator- elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vaheldubpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures sagedust muutmata. 35. Pooljuhid, pooljuhtide oma –ja lisandjuhtivus ● pooljuhid- elektrimaterjalid, mille elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne. ● pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest, valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest(temp. elektriväljatugevus jne) ● head pooljuhid- germaanium, räni, seleen ● pooljuhtide lisandjuhtivus on üldiselt väikee, nii, et puhtalt pooljuhid on juhtlivuselt lähedasemad rohkem isolaatoritele, kui juhtudele.
rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka konstruktsiooni- ja elektrimaterjalid küllalt põhjalikult ka metallide ja nende sulamite mitmesuguseid omadusi, nende saamist ja edasist töötlemist. Pärast seda, kui inimene õppis metallide valamisele ka neid sepistama, saadi juba tugevamat raua sulamit terast. Siinkohal mõningaid mõisteid, mida kindlasti peab teadma. Malm raua sulam süsinikuga, milles C = 2,14 ...6,7%. Teras raua sulam süsinikuga, milles C = 0,08 ...2,13%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte
koostamisel. 2.Kergsulavad ehk pehm joodised- kasutatakse elertri seadmete, juhtmete ühendamisel kaasaarvatud aparaadid ja mõõteriistad. Sulamis temp 180-250C 3.Raskelt sulavad, kõvad joodised- alates 300-1000C, kasutatakse elektriliste toodete Räbusteid kasutatakse puhastusvahenditena, liigitatakse: tahked(kolvi puhastamisel) ja vedelad jagunevd: neutraalseteks ja agressiivseteks- ei kasutada trükkplaadi koostamisel, tänu happlelisusele. Elektrimaterjalid Liigitatakse: 1. juhtmematerjalid(jutmed, kaablid, kontaktid). 2. Elektrilised isolaator materjalid ehk dielektrikud(juhtme pinna isolaatormaterjalid, tahked). 3.pooljuhid ehk muutuva eritakistusega materjalid(kasutatakse elektrotehnikas) 4.eriomadustega(küttekehade sulamid, milkroobid, romaanid jne) termopaarid, juhtivad polümerid, pieeso elektrikud, ülijuhid Nende liikide määramisel kasutatakse järgmiseid põhilisi elektrilisiparameetred.
rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka konstruktsiooni- ja elektrimaterjalid küllalt põhjalikult ka metallide ja nende sulamite mitmesuguseid omadusi, nende saamist ja edasist töötlemist. Pärast seda, kui inimene õppis metallide valamisele ka neid sepistama, saadi juba tugevamat raua sulamit ― terast. Siinkohal mõningaid mõisteid, mida kindlasti peab teadma. Malm ― raua sulam süsinikuga, milles C = 2,14 …6,7%. Teras ― raua sulam süsinikuga, milles C = 0,08 …2,13%. Pronks ― vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi
annaabi.ee 
