Ei mõista Anni
Ann
oli 15 aastane tüdruk. Ta ei olnud alati nõus sellega mida ema tema
käest nõudis. Aga enamasti sai ta oma emaga hästi läbi. Peale
seda kui ta leidis ema päeviku ja sai teada ema saladused muutus
kõik.
Ann
hakkas jooma ja suitsetama, sest ta oli suures segaduses. Lõpuks
jooksis ta oma kodust ära.
Mina
arvan, et Ann käitus valesti. Laps ei tohiks kodust ära minna ilma
vanematele teadet jätmata. Lihtsalt minema jooksmine , joomine ja suitsetamine ei lahenda midagi. Halbadest sõpradest ei ole üldse
kasu.
Ta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
risto zopp
Õppematerjali autor
kiirabi viis kerli tlna haiglasse & peale seda ei nähtud ega kuuldud kerlist midagi. ühel päeval sai ann arturi peale väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama. nad leidsid olegi riided, aga ei ainsatki hingelist. villem helistas politseisse & peale kõnet viis anni tagasi majja. ise läks aga randa tagasi. ann tülitses jussiga, et ta ei hooli üldse oma sõpradest
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
üle kuulatud,et äkki nad teavad,kus tüdrukud on).Õhtul mindi pidusse,kuhu kohalikud poisid neid päeval kutsunud olid.Poiste nimed olid Timo,Siim ja Artur.Koos nendega oli veel üks tsikliga kutt,kelle nimi oli Villem.Tema oli juba teistest tunduvalt vanem. Annile hakkas Timo meeldima ja tundus,et temalegi meeldib tüdruk.Vähemalt suudles ta teda.Ja õhtu lõppedes lubas uuesti külla tulla.Nagu ka teised poisid. Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond-Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda ,,lõbus elu".Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse. Ühel õhtul korraldati saunapidu.Kui kõik olid kordamööda saunas käinud,läksid Ann ja Timo veel puid alla panema-juhuks,kui keegi peaks tahtma veel sauna minna.Seal saunas kaotas Ann oma süütuse seksides Timoga.Ta tundis,et armastab Timot,ega mõistnud,et poiss
,,Kuidas elad, Ann?'' Selles raamatus oli kirjutatud 14-aastase Anni elust. Tema suhted emaga ei olnud just kõige paremad ja ta oli oma klassis üks parimaid õpilasi. Kõik halb algas sellest, et Ann läks keldrit koristama ning leidis sealt ühe suure anuma, kus olid igasugused kaustikud sees ja peale oli kirjutatud: KÄRTSU OMA, EI PUUTU! Ann otsustas lugeda neid, kuigi sisimas ta teadis, et teiste päevikut ei tohiks lugeda, sest teiste asjades nuhkimine ei ole ju ilus.
Joomine,suitsetamine,narkootikumid,ärakasutamine jne. Kindlasti on üks põhjus ka veel see, et peategelane Ann on just 14-aastane. Selles vanuses ei mõelda eriti oma tegude tagajärgedele ja seda ei teinud ka Ann. Kui ta oleks näiteks olnud paar aastat vanem, siis poleks see raamat nii huvitav olnud, sest just seda, kuidas Ann, nagu üks tavaline teismeline, selle kõige peale reageeris oli põnev lugeda. Üheks suureks plussiks oli veel ka see, et Anni elu kõrvale oli toodud võrdlusena Anni ema Kärdi päevik ja tema nooruses elatud elu. Huvitav oli lugeda nende mõlema elu ja seejuures näha, kui sarnased nende nooruse elud tegelikult olid. Mulle meeldis ka see, kuidas Anni ema suhtus Anni kodust ärajooksmisesse. Ta ei tulnud Annile paanikaliselt suvilasse järgi ja ei vedanud teda koju, vaid saatis oma sõbra Villemi Anni järele valvama, et ta päris üle piiri ei läheks
Minu lemmikraamat Lugemine on vajalik. Ilma selleta jääks meie eest paljud asjad saladuseks. Inimene, kes ütleb, et temal pole lugemist vaja, on lihtsalt mõtlematu. Lugemine arendab meie silmaringi, laiendab sõnavara ja valmistab meid mingis mõttes isegi eluks ette. Minule meeldib lugeda raamatuid, mis on elust enesest, raamatuid, mis kajastavad inimese igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks Aidi Valliku raamat "Kuidas elad, A
Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann. Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat
Nii, Ann läks keldrisse, pikka tuhnimise peale leidis ta ühe vihiku, see oli ema päevik. Ta võttis selle tuppa kaasa ning hakkas seda lugema. Ta luges sealt välja, et ta ema on koguaeg ainult pidutsenud, peaaegu et kodus pole olnudki. Seda vaadates jäi ta mõttesse, kuna temal ema käseb alati helistada, kui ta asupaika muudab koos sõpradega olles ning peab seletama kellega ta on ja alati peab ta olema kas kümme või kell üksteist kodus. Anni mõtted läksid kõik ema vastu. Ta ei tahtnud enam isegi emaga rääkida, mõned korrad ta oli pärinud isalt midagi, kuid isa ka suurt midagi ei rääkinud. Ta sai ka päevikust teada, et praegune isa, kes teda kasvatab, polegi tema õige isa ja see ajas ta endast väga välja, kuna talle pole tõde räägitud. Ta rääkis sellest ka enda sõbrannadele. Tema üks sõbrannadest Reena pakkus välja, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid