Eesti nahkhiired Kes on nahkhiired? Kes on nahkhiired? Hõimkond – keelikloomad (Chordata) Klass – imetajad (Mammalia) Selts – käsitiivalised (Chiroptera) Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib) Nahkhiire ehitus Tagajäsemed Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine
hüpiklased hamsterlased Sugukond Gliridae unilased Sugukond Sciuridae oravlased Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria Selts=Order Erinaceomorpha Selts=Order Soricomorpha karihiirelised siililised Sugukond Erinaceidae siillased Sugukond Soricidae karihiirlased Sugukond Talpidae mutlased Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised) Selts=Ordo: Carnivora (kiskjalised Sugukond Canidae koerlased Sugukond Mustelidae kärplased Sugukond Otariidae Sugukond Phocidae Sugukond Ursidae kõrvukhülglased hülglased karulased Sugukond Felidae kaslased Sugukond Hyaenidae hüäänlased
oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 1-2-aastaselt. Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula
SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla F siillased F karihiirlased F mutlased O käsitiivalised chiroptera O soomusloomalised pholidota O kiskjalised- carnivora F koerlased F punapandad F pesukarulased F kärplased F karulased F morsklased F kaslased F kõrvukhülglased F hüäänlased F hülglased O kabjalised perissodactyla
selgroogsed (Vertebrata) putuktoidulised imetajad (Mammalia) keelikloomad (Insectivora) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) käsitiivalised (Chiroptera) imetajad (Mammalia) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) kiskjalised (Carnivora) imetajad (Mammalia) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond
tulemusi ja neljandas peatükis on võrreldud saadud andmeid 2007/2008 aasta talvitusperioodiga. 13 1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus Käsitiivalised kuuluvad loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda ja imetajate (Mammalia) klassi. Käsitiivaliste (Chiroptera) selts jaguneb kaheks alamseltsiks: suur-käsitiivalised (Megachiroptera) ja väike-käsitiivalised (Microchiroptera) (MacDonald, Barrett, 2002). Väike-käsitiivalisi nimetatakse rahvasuus nahkhiirteks. Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Nende tiivad kujutavad endast kahekordset nahka kere küljel ja kummagi esijala nelja pikenenud sõrme vahel. Närvid ja veresooned kulgevad käsitiivalistel lennuse kahe nahakihi vahel.
16.3.9.2.2.13. Selts: Putuktoidulised (Eulipotyphla) Nii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. 16.3.9.2.2.14. Selts: Käsitiivalised (Chiroptera) Ainsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 16.3.9.2.2.15. Selts: Soomusloomalised (Pholidota) Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. 16.3.9.2.2.16
..30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. 34 Pisiimetajad Pisiimetajad (Micromammalia) kuuluvad loomariigi süsteemis imetajate klassi. Kokkuleppeliselt on meie pisiimetajad täiskasvanult kuni 30 cm kehapikkusega imetajad, kes kuuluvad seltsidesse putuktoidulised (Insectivora), käsitiivalised (Chiroptera) ja närilised (Rodentia). Ametlikku liiginimekirja kantud liikidest kuuluvad pisiimetajate hulka kõik eelnimetatud seltside liigid v.a. kobras ja ondatra. Eestimaal on teada kokku 64 vabaltelavat imetajaliiki (koduloomad ja farmiloomad seega välja arvatud), kellest 38 (59%) moodustavad pisiimetajad. Kui palju on Eestis seni veel avastamata pisiimetajaliike, seda pole võimalik öelda; kuid iga 10-aastase uurimisperioodi vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde. (http://www.hot
annaabi.ee 
