Bioenergia võimalused Eestis (0)

Loodus - Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Ehitustootluse instituut
Referaat
Bioenergia võimalused Eestis
Üliõpilane:
Lyana Peedo
Juhendaja :
Prof . Enn Loigu
Tallinn, 2012.a.

Sisukord

Sissejuhatus 3
Bioenergia võimalused Eestis 5
1.1 Bioenergia võimalused biomassi erinevatest muundamistehnoloogiatest lähtuvalt 5
1.2 Bioenergia võimalused biomassi toorainest lähtuvalt 6
Kokkuvõte 16
Viited 17
Kasutatud kirjandus 18
Lisad 19
Lisa 1 19
Lisa 2 20
Lisa 3 21
Lisa 4 22

Sissejuhatus

Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1)
Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest , kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1)
Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu EL-s kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast.
Bioenergial on palju eeliseid , sest see on:
• konkurentsivõimeline, kuna soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega
• alati saadav, sest vastupidiselt päikese- ja tuuleenergiale saab bioenergiat toota pidevalt, kuna enamikku lähteaineid on võimalik varus hoida
• otstarbekas, kuna bioenergia abil saab täita hooajati muutuvaid vajadusi (näiteks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

naxitrallike Õppematerjali autor

E.Loigu keskkonnakorralduse aine referaat

Bioenergia keskkonnakorraldus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused ..............................................................................

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

docx

Rohumaad taastuvenergia allikana

energiaheina all olevaid põlde võib vajadusel korral koheselt uuesti kasutusele võtta teiste kultuuride tootmiseks. Heintaimede kasvatamise energia eesmörgil säilitab maa haritavana, mida ei saa öelda energiavõsa kasvatamise kohta. 4) Suurim eelis bioenergial on see, et biomassi on võimalik toota väga laial alal-kõikjal saab tegeleda põllu-või metsamajandusega. 5) Biomassi varud on suured Eestis 6) Suurendab keskkonnasõbralikkust. Energeetiliste kultuuride kasvatamise eelis on eestkätt selles, et vähendatakse oliliselt fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Vähendab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Põletamisel eraldunud CO2 ei arvestata kliimamuutuste põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. (Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride kasvatamine omab omakorda eeliseid

Rakendusbotaanika

doc

Enegiamajandus

miljonit TWh energiat, millest inimesed tarvitavad ära ligikaudu 100 000 TWh. Maale jõudvast päikeseenergiast muudetakse soojuseks ~47%, ~23% kulub vee aurustumisele, ~0,2 % kulub tuule, lainete, hoovuste tekkeks või säilitatakse taimedes. Taastuvad energiaallikad, mille algallikaks ei ole päikeseenergia, on Maa siseenergia (geotermaaleneergia) ja loodete energia (põhjustatud Kuu ja vähesel määral ka Päikese külgetõmbejõust). Taastuvate energiaallikate kasutamise võimalused maakeral on väga erinevad ning sõltuvad antud piirkonna kliimatingimustest ja muudest iseärasustest. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? - öö ja päeva vaheldumisest (Päikese kui energiaallika olemasolu) - aastaajast ja kellaajast (päikesekiirguse intensiivsus) - pilvisusest (peegeldumine pilvedelt, neeldumine atmosfääris) - õhu koostisest (keemiline koostis, tolmu sisaldus jm). Kuidas toimub päikesekiirguse abil energia tootmine?Millised on selle kasutamise

Geograafia

pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1

Uurimustöö

docx

Biomass

Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps,

Ökoloogia

doc

Taastuvenergiaallikate tehnoloogiad - 1. Kontrollküsimused vastustega

- tuumaenergia, - gravitatsioonienergia. 5. Energiatihedus Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg). Energiat ruumalaühiku kohta nimetatakse energia ruumtiheduseks (tähis e). Energiatihedusega iseloomustatakse välju, keskkondi ja aineid, sealhulgas ka näiteks keemiliste vooluallikate aktiivainete energia salvestamise tõhusust. 6. Geofüüsika, geofüüsikalised ressursid ning nende kasutamise võimalused. Geofüüsika – Maa füüsika. Teadus, mis uurib Maa koore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks

Taastuvenergiaallikate tehnoloogiad

doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia....................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

doc

Biokütused.

................................................................. 4 Miinused......................................................................................................................................5 Tarbimine....................................................................................................................................6 Teise põlvkonna biokütused........................................................................................................6 Biokütused Eestis........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Lisa..............................................................................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................

Keemia

Rohkem sarnaseid