PÄRNUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS
Elis
Kruk
ALAEALISED TÖÖKESKKONNAS
Referaat
Juhendaja :
Ene Jaakson
Pärnu
2011
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................................................................3
Töövalik...........................................................................................................................................4
Alaealistele
lubatud
tööd...........................................................................................................4
Alaealistele
keelatud
tööd..........................................................................................................5
Tööleping.........................................................................................................................................6
Töölepingu
sõlmimine.........................................................................................................6
Töö-
ja puhkeaeg ..................................................................................................................7
Puhkus..................................................................................................................................7
Töölähetus............................................................................................................................7
Tööandja
Linda Jalas Alaealiste töötamine Alaealise tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustusega. · Töötada ei tohi alla 15-aastane isik või koolikohustuslik alaealine, välja arvatud erijuhtudel. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. · Tööandja võib 1314-aastase alaealise ja 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda kergetele töödele. Kuid alaealine, kes on 1517-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha ka teisi töid, mis ei ole keelatud. · 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordivõi reklaamialal. Kerged tööd · 1314-aastasel alaealisel ja 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha kerget tööd. Kerge on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on al
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise
Kuna antud ülesandes on märgitud ainult vahetuse pikkus 8 tundi aga mitte kokkulepitud töö hulk arvestatava ajavahemiku jooksul, siis on 8 tunnine vahetus kooskõlas seadusega vastavalt pg 43, lg 2 (Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas). Antud leping ei oleks kooskõlas seadusega kui ta eksiks pg 44, lg 3 vastu - Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. 122) Vastavalt pg 7, lg4 - Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal
Töölepingu seaduse alusel tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis: 1. ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. ohustab alaealise kõlblust; 3. sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4. takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5. ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu. Selliste tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Noortele lubatud kergete tööde loetelu kehtestatakse valitsuse määrusega. 2004. aastast on 13-14-aastasel alaealisel ja 15-16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatud teha järgmisi kergeid töid: 1. põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakka
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimi
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED..............................................
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tu
Kõik kommentaarid