45-59 keskea kriis 60-74 eakad 75-89 ranged 90- pikaealised Normaalne rasedus kestav 38 nädalat ja vastsündinu keskmine kaal on 3,5 kg ja 50-52 cm pikk.Areng algav viljastatud munarakust ehk sügoodist.23s kromosoomide paar määrab ära lapse soolise arengu.3-4 nim sügoodi pooldumise perioodiks ehk eostumine. 4ks nädalaks on sügoot kasvanud 5 mm pikkuseks, tal on olemas aju, rudimentaalne süda ja seedetrakt. Järgmist perioodi 4-8nda nädalai,nim emronaalseks perioodiks.8ndaks nädalaks on embrioot 2,5 cm pikk.Alates 8ndast loode. 8-12 nädal on kriitiline periood loote arengus.Kui sellel perioodil mingil põhjusel organid ei arene või on organites vääraereng, siis vastsündinu sünnib selle defektiga. Kuni 7nda rasedusnädalani, ei erine viljastatud munarakk sooliselt kuidagi.
püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt
Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline). 3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab, et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks. Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad. Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb palju ka lapsevanematest, kui nad õigeid asju ise kinnitavad. 8ndaks eluaastaks pannakse olemasolevad kategooriad paika tähtsuse järgi. 3,5 aastasel on teadlikkus oma sisemisest minast, sest ta teadmised ja uskumused on tal privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid,
1) Looteeas: mõlema koja vahel on ühendus ovaalakna kaudu – pärast sündi kasvab see kinni, hiljemalt 7nda elukuu alguseks; kui ei kasva, hakkab venoosne ja arteriaalne veri segunema. 2) Looteeas on ühendus kopsuarteri ja aordi vahel Botallo juha kaudu. Suur osa paremas vatsakeses olevast verest ei lähe kopsu (sinna läheb ainult nii palju, kui vaja kopsu kudedele), vaid aorti. Loode saab hapnikku ema vere kaudu. Pärast sündi Botallo juha sulgub ja kasvab kinni 6.-8ndaks elunädalaks. Südamerikked (kaasasündinud) Botallo juha või/ja ovaalakna lahtijäämine – veri ei lähe paremast poolest kopsu, vaid CO2 rikas veri läheb kohe suurde vereeingesse, koed jäävad pidevasse hapnikupuudusesse. Need lapsed hakkavad kohe arengus maha jääma. Tähtis on varane diagnoos, sest operatsiooni teel on võimalik rike kõrvaldada. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos
kinni, hiljemalt 7nda elukuu alguseks; kui ei kasva, hakkab venoosne ja arteriaalne veri segunema. 2. Looteeas on ühendus kopsuarteri ja aordi vahel Botallo juha kaudu. Suur osa paremas vatsakeses olevast verest ei lähe kopsu (sinna läheb ainult nii palju, kui vaja kopsu kudedele), vaid aorti. Loode saab hapnikku ema vere kaudu. Pärast sündi Botallo juha sulgub ja kasvab kinni 6.-8ndaks elunädalaks. Südamerikked (kaasasündinud): Botallo juha või/ja ovaalakna lahtijäämine – veri ei lähe paremast poolest kopsu, vaid CO2 rikas veri läheb kohe suurde vereringesse, koed jäävad pidevasse hapnikupuudusesse. Need lapsed hakkavad kohe arengus maha jääma. Tähtis on varane diagnoos, sest operatsiooni teel on võimalik rike kõrvaldada. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos
paremini hakkama, kui seda objekti pole läheduses, siis ei saada oma hirmuga hakkama. Hirm, mis tekib siis kui ollakse üksi jäetud sarnaneb üldistunud ärevusele. Seotusega on seotud ka võõristamine. Tuleneb sellest, et laps suudab teha vahet tuttavatel ja võõrastel inimestel (juba 3ndal elukuul suudab tuttava inimese ära tunda), nt naeratavad tuttavatele inimestele rohkem. Hiljemalt 8ndaks või 9ndaks elukuuks kujuneb imikul mälujälg, et milline näeb välja ema ja isa (nende jaoks oluline inimene). Nüüd on laps võimeline seda jälge oma mälust ka tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks.
annaabi.ee 
