Ülesanded termodünaamikast 8. detsember 2003 Urmas Paejärv Sisekaitseakadeemia 11 Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas, kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja
wikipedia.org/wiki/Rannavall Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv cm. _parnu_rannas.html • Valdavalt puhub edelatuul. Loomastik • Must toonekurg • Merikotkas • Kõre http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselgk
Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700 2000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune
SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID
- temp. 27-28C kuude lõikes kõigub 2-3C ööpäevas 8-11C Mussoon ja passaatkliima(filipiinid) - kliimat kujundab mT ja mE õhumass ekvatoriaalne konvengentsivöönd ja idavoolu lained - temp. 25-30C sademeid palju(kohati üle 2000mm)aga ebaühtlaselt kaasnevad mussooniga Aasia mussoon -eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoiraalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv suvel äärmiselt sademete rohke(üle 650mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. Niiske-kuiv troopikakliima(Timbo, Guinea) - kliimat kujundavad cT mT ja mE ekvatoriaalne konvergentsivöönd,lähistroopilised maksimumid - väga niiske ja väga kuiv aastaaeg (sademeid 500-1000mm) - temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Kuiv troopikalkiima - kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid - väga kuum ja kuiv talvel jahedam temp. 40-50C sademeid alla 300
sügavus küünib 13 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 1,5m. [] Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu
Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune
Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik.(9 lk 159) Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks.
annaabi.ee 
