3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi vereringe lk 41 5. võrrelda erütrotsüütide, leukotsüütide ja trombotsüütide ehitust, kuju, ülesannet, eluiga, hulka Erütrotsüüdid-punane, kettakujuline, hapniku transportimine,u 4´5-5mln Leukot.- värvitu, amööbjas, võitlus võõrkehadega, u 8000 Trombotsüüdid-värvitu, korrapäratu, osalevad verehüübimises, u 250 000 6. mis tagab vere hüübimise Vereliistakud liiguvad haava kohta, nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalikke keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8
t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel Rassid: sarnaste tunnustega ja ajaloolise taustaga inimrühmad
1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta.
Pinnamood muudab põlluharimise keeruliseks MULLAD Väga mitmekesised Liiv-settemullad kõige viljakamad Teised mullad ei ole enamasti piisavalt sobivad põllumajanduseks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSES Probleemid: kapitali puudujääk 76% tööealisest elanikkonnast tegeleb põllumajandusega Valdavalt ekstensiivne, kuid üleminek intensiivsele PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE Rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele Peamised põllukultuurid: riis(5mln tonni), suhkruroog(2,93 mln tonni), mais(2,55 mln tonni), nisu(1,8 mln tonni) Loomakasvatusharu: vesipühvel EKSPORT Eksport: riis, mais, nisu, suhkruroog, kartul ja tubakas; vaibad, riided ja nahast tooted Maailma esimeste seas vaipade, kangatoodetega ja vürtsidega. KESKKONNAPROBLEEMID Metsade vähenemine põllumaade arvelt Väetiste kasutamine METSAD 25,4% riigi pindalast on mets Suurimad metsatüübid on mägimetsad, parasvöötme metsad,
ÜRO vastaspoolt endale kommunistlik, Lõuna-Korea allutada demokratiseerub aeglaselt 3) Hukkus 5mln inimest, neist 3mln tsviilelanikku Vietnami sõda Lõuna- ja Põhja- USA ei soovinud, et 1)USA sai lüüa ja 1960.ndad- Vietnam, Põhja- Vietnam kogu Vietnam muudeti 1970.ndad NSVL,USA, Hiina liidaks Lõuna- kommunistlikuks
Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest. Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera.
Punane Värvitu värvitu Kettakujuline Amööbjas korrapäratu Ei liigu Nagu amööb Ei liigu Hapniku trasportimine Võitlus võõrkehade ja Osalevad vere hüübimised võõrmikroobidega Arv U 4,5-5mln U 8000 U 250 000 Immuunsüsteem: · Immnuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haiguatekitajate eest · Immunsüsteemi tähtsamad elundid on lümfisõlmed ja põrn,mis valmistavad valgete vererakkude hulka kuuluvaid kaitserakke-lümfotsüüte · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud .mis haarvad endasse ja hävitavad haigustekitajaid ja ka lümfotsüüdid.mis sünteesivad nende vastu aintikehi
21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d. Nõude kestus M (maturity) Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 23. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta.
toimimisele Rahandusministeeriumi ülesanded: · juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis 36. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta.
ühekordselt suuremat palka, peab ta tõendama, et töötasu ühekordne suurendamine ei olnud töölepingu muutmine - (3-2-1-17-09) 6.4.4. Töötasu vähendamine 6.4.4.1 Töötasu vähendamise eeldused - ettenägematud, tööandjast mitteolenevad majanduslikud põhjused o koroona jh o äriline ebaõnn siia alla ei lähe, nt kui Eesti mööblitöötja peab Poolaga läbirääkimisi, 5mln tehing jääb ära, siis see ei sobi kuna see oleneb tööandjast endas ja see pole ka ettenägematu. TA saab seda mõjutada. o Majandussanktsioonid Venemaaga võib olla alus o Majanduskriisi TA ei saa ette näha võib olla alus - tööandja ei saa kokkulepitud ulatuses tööd anda o juuksuritöökoda, broneerinud töötaja TL, kuid kliente ei ole, pole tavapärast töömahtu, langeb tellimus ära – TA arvestab
annaabi.ee 
