GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕIGUSTEGA);RAHVUSVAHELINE KOHUS(ÜRO PEAMINE KOHTUORGAN);SEKRETARIAAT(ÜRO HALDUSORGAN,KORRALDAB ORGANISATSIOONI TEGEVUST,JUHIB PEASEKRETÄR). EL-EUROOPA LIIT ASUTATI 1952.A 28 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 2004.A
otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik). Dem. Valitsemise põhimõtted on a) Valitsemine käib seaduste järgi b) Kõik inimesed k.a
9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus
Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu *1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus *Uus põhiseadus Riigipea President (6aastaks)-valiti rahva poolt oste või valijameeste poolt Parlament (2-kojaline) 1.koda-80liikmeline Riigivolikogu(5aastaks) 2.koda-40liikmeline Riiginõukogu *K.Päts valiti presidendiks *Nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas K.Eenpaluga *Riik väljus pikaleveninud poliitilisest kriisist *E's oli väljakujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nim. tasakaalustatud riigikorraks või "juhitavaks demokraatiaks" 28.Välispoliitika Rahvusvahelise tunnustuse taotlemine *Lääne suurriikgid käsitasid Balti riike oma Vene- ja Saksa-poliitika kontekstis
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline
halvemaks; Erik XIV ( 1560 1568 ) Valitses 8 aastat; Võttis esimesena kuningana endale järjekorranumbri; Suhtus vendadesse umbusklikult; Kannatas jälitusmaania all; 1561 sekkus Liivi sõtta, võttes kontrolli alla PõhjaEesti ja Tallinna; 1563 alustas Taaniga Põhjamaade seitsmeaastast sõda; 1563 laskis Erik vangistada oma venna Johani koos abikaasaga. (5aastaks) vangistuse ajal sündis Johanile poeg Sigmund Eriku plaan abielluda Elizabeth I läks rappa. Ja ta abiellus hoopis Soome sõdalase tütre endale naiseks; 1568 Erik XIV kukutati; Ta pandi vangi, kus ta 1577 mürgitati. (hernesupi järgi, kus oli sisse panna arseeni ja ta suri arseeni tõttu); Uueks kuningaks sai Johan III; 1570 sõlmiti rahu Taaniga; sissetulek Lõpetati sõda Poolaga; Jätkab sõda Venemaaga
Ettevõttja tegevusala: valitud tegevusala ei piira ettevõtja õigusvõimet. Osa tegevusalasid eeldavad tegevusola ehk litsentsi olemasolu. Tegevusloast tuleb eristada registreeringut majandutegevuse registris ( MTR) Põhitegevusala tuleb valida "Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist" Ettevõtte üleandmise puhul lähevad ka kohustused automaatselt uuele omanikule üle, ilma võlausaldajate nõusolekut küsimata (üleandja jääb 5aastaks vastutama) Füüsilisest isikutest ettevõtjate puhul kantakse äriregistrisse nende ettevõtte, mitte isik konkreetselt. Juriidiliste isikute puhul see tähtsust ei oma kui palju erinevaid ettevõtteid on, vaid registreeritakse lihtsalt isik üldiselt. Kaubamärk ja samas valdkonnas tegutseva äriühingu nimi ei tohi kokku langeda 1.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), vt ÄS §§ 3; 8; 511.4 FIE-ks üksnes füüsiline isik
annaabi.ee 
