17)Stepool - Juhib krgpinge knaldesse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/kollane D14 2V/10ms 18)Pihusti - Laseb vajaliku ktuse annuse igel ajahetkel silindrisse. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9 mootor soe, thikigul 0,1-1V (kigub)
2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest
mis suurendavad Na+ sissevoolu. Need kanalid erinevad kiiretest Na+ kanalitest, mis avanevad mitte-sammuandja rakkudes negatiivse membraanipotentsiaali korral. Toimub Na + sissevool läbi aeglaste kanalite tänu kontsentratsiooni gradiendi erinevusele ja negatiivsele rakusisesele laenugule. Samal ajal K+ ioonide läbitavus läbi membraani ioonkanalite väheneb ning toimub K+ väljavoolu progresseeruv langus. Kui membraanipotentsiaal jõuab -50mV avanevad teist tüüpi kanalid. Need kanalid on T-tüüpi Ca+2 kanalid, tänu millele suureneb Ca+2 sissevool rakku vastvalt elektrokeemilisele gradiendile. Neljanda faasi depolarisatsioonile aitavad kaasa sinuatriaalsõlme sammuandja rakkudes muutused Ca +2 ja K+ iooni vooludes. Need depolariseerivad ioonivoolud K+ väljavoolu vähenemine, Na+ sissevoolu ja Ca+2 sissevoolu suurenemine põhjustavad membraanipotentsiaali spontaanset depolarisatsiooni ehk raku
ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll. 30. Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? +40mV juures avanevad lisa K kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35
esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50mV. Reeglina on selliste andurite signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. a) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.1.4) Sõltuvalt kasutusalast on see niinimetatud läbilaskeriba erinev ja ta võib olla nii madal- kui kõrgsageduspiirkonnas. Enamasti leiab selline võimendi kasutamist teatud sagedusega
AVR-ga toimiva astme transistori tööpunkti VT1 seadmiseks. Sellise detektori mod.moon. on väga väike. R3 Kui anda VT2 baasile 50mV suurune VS- R2 pinge, mis on moduleeritud 30 % sügavuselt, H SV -sse siis saadakse detektori väljundis 10mV HS- C2
Pumpab ühe ATP molekuli hüdrolüüsi energia arvel 3 Na iooni välja ja 2 K iooni sisse. Tegemist on P-klassi pumbaga koosneb kahest erinevast valgust, alfa ja beeta subühikust. Alfa subühik transpordi käigus fosforüleerub ja defosforüleerub. Membraanipotenstiaali tekkimine, glükoosi transpordiks vajaliku Na ioonide gradiendi tekitamine. 19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? ~ +50mV 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid. 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 1m/s 100m/s mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms. 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile
Väljundtakistus see on kujuldetava väljundpinge generaatori sisetakistus. On soovitav, et väljund takistus oleks võimalikult väike sest siis on väike ka tema klemmidel tekkiv signaali kadu. 3. Nimisisendsignaal see on sisend signaali amplituud väärtus, millele võimendi on arvestatud. Ta sõltub kasutatavast sisend signaali allikast nii näiteks mikrofoni korral on nimisisendsignaal 1-3mV, magnetofoni helipea korral umbes 50mV jne. 4. Nimikoormustakistus see on tarbija ehk koormuse väärtus millele on võimendi on arvutatud. 5. Väljundvõimsus see on signaali sageduslik võimsus mida on võimeline võimendi arendama standardsel koormusel ilma, et signaali moonutused ületaksid lubatud määra. Helivõimendite puhul eristatakse keskmiste muusika võimsust ja impulss võimsust. 6
49. Õhulõhede passiivne liikumine on .......... kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes 50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega. · valguskvandid sinine ja punane H+-ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+'e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51
annaabi.ee 
