Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Ivar Stukolkin Eesti ujuja. Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91
· Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus) · Tulemus 8641 punkti · Võitis 2000 kulla
4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises · Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks, parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises) · Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli), tulnud rinnuli-, kompleks- ja
paneb Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele lõputõmmetele jääb Phelpsi unistus kaheksast kullast püsima. USA koondise ujutud maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga 1.42,96 200m vabadistantsil. Neljas kuld tuleb 200m liblikast, mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise maailmarekordiga 6.58,56. Kuues kuld tuleb Baltimore`i noormehele 200 m kompleksi maailmarekordiga 1.54;23. Seitsmenda täistabamuseni, millega kaasneb Spitzi Müncheni- saavutuse kordamine, jõuab ta ujumisvõistlus eelviimasel päeval ülinapilt: Phelps läbib 100 meetrit liblikat 50,58-ga, edestades serblast Milorad Cavicit vaid ühe sajandikuga! Esimest korda ei juubelda oma raskeima võidu pälvinud Phelps Pekingis maailarekordiga. Kaheksas kuld tuleb kindlalt. On 17
Paljud meie noorsõdruid saadeti 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta. Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest. Eestlased osalesid aktiivselt NSVL koondise koosseisus 1980. aastal Moskvas toimunud suveolümpiamängudel. Nii mitmedki neist saavutasid kõrgeid kohti. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüpe tulemusega 17,35m. Ivar Stukolkin saavutas kuldmedali 4x200m vabalt teate ujumises. Mait Riismann võitis kulla veepalli koondises ja Viljar Loor võrkpallis. Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 1400015000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga.
valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi
stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinisisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat. 1. Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. 2. Teatejooksu ühe etapi lõppu ja teise algust (vahetusala keskkohta) tähistavad 5 cm laiused jooned märgitakse äärejoontega ristuvalt igale jooksurajale. 3. Teatevahetusala on 20 m pikk, ulatudes vahetusala keskjoonest 10 m ette- ja tahapoole. Vahetusala pikkust mõõdetakse jooksusuunas, vahetusala algust tähistava joone stardipoolsest
annaabi.ee 
