INDUCTION MOTOR DRIVE (LUCAS-NÜLLE) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram Nameplate data: Loading Machine SO3636- VDE 0530 IP:5 Is.KL: 6V 4 F U: 390V I: 4,4 A 4Nm/1.7k cos: W 4050 1/min f: 140 Hz Induction motor: SE2663-1K VDE 0530 IP: 20 Is.KL: F /Y U: 230/400V I: 1,7 / 1,0A Mot.DS 0,30 kW cos: 0.76 1400 1/min f: 50Hz 4. Tables of observations Task Operation/Record Observatio n
4 3 Väänded eri suundades 2 Joonis 3.7 Vastus: Varda ohtlik lõik on koormuste M3 ja M4 vahel, kus mõjub suurim väändemoment 4Nm. Varda väändemomendi epüür on astmeline. PRAKTILINE JÄRELDUS: Iga punktmomendi mõju avaldub · tema mõjule vastavas suunas; väändemomendi epüüril astmena: · tema väärtuse võrra. 3.3.2.2. Näide. Väänav joon-pöördemoment Määrata ühtlase varda ohtlik lõige sisejõu (väändemomendi) jagunemine vardas! Konsoolne ühtlane varras (Joon. 3
geenisiirdega (m=0,1), lähenevad subpopulatsioonid tasakaalulisele alleelisagedusele ˇp = (0,9 + 0,2)/2 = 0,55 (vasakpoolne graafik). Paremal graafikul m1 = 0,1 ja m2 = 0,05 ning subpopulatsioonid lähenevad tasakaalulisele alleelisagedusele, mille väärtus on ˇp = (0,9 x 0,05 + 0,2 x 0,1)/0,15 = 0,433. Jooniselt on näha, et tasakaalu jõudmiseks kuluv aeg on pikem, kui migratsiooni kiirused on asümmeetrilised (m-id). 16. Osata interpreteerida Fst=1/(1+4Nm) graafikut ja valemit. Kuidas aru saada tegurist Nm ja mida need Fst väärtused kirjeldavad? 1 FST 1 4 Nm Nm on bioloogiliselt interpreteeritav: 2n on alleelide koguhulk diploidses alampopulatsioonis. Igas põlvkonnas m osa alleelidest vahetus
vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult vereplasmas onkootne rõhk, kuid plasma maht väheneb ja hüdrostaatiline rõhk väheneb samuti ning filtratsioon väheneb. Filtratsioonibarjäär – rakud ja valgud (alates 4nm läbimõõduga, nt albumiini suurused) ei läbi kapillaari seina. Samuti molekuli elektriline laetus mõjutab seina läbimist. Kõige paremini läbivad positiivselt laetud ained (katioonsed), seejärel neutraalsed ning järgneb negatiivselt laetud ained (anioonsed). Samuti mõjutab molekuli kuju ja millisel määral saab deformeeruda. Regulatsioon. Hormoonide kaudu (reniin-angiotensiin-aldosteroon) ja 2 sisemist faktorit ning üldiselt süsteemne regulatsioon.
maatritsil. TMV virion TMV virionid kujtavad endast jäika kepikese laadset struktuuri, mis on rakuvälises keskkonnas väga stabiilne. TMV partikkel koosneb ühest molekulist genoomsest RNA-st ja ca 2100 identsest kattevalgu subühikust. Üks kattevalgu molekul seob 3 nukleotiidi RNA-st, spiraali pöörde peale tuleb 49 nukleotiidi ja 16 1/3 kattevalgu molekuli Spiraali maksimaalne raadius on 9nm, RNA fosfaadid asuvad 4nm kaugusel spiraali teljest. TMV infektsioonitsükkel rakus TMV ei oma vektorit ja tungib rakku vigastuste kaudu raku seinas. Madal Ca2+ ioonide kontsentratsioon rakus mõjutab TMV kattevalgu struktuuri ja toob kaasa mõnede CP subühikute eemaldumise TMV genoomi 5’- otsa katvast virioni otsast. Järgeb partikkli kotranslatsiooniline lahtiharutamine ribosoomide poolt.
lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb
Uuritava alleeli sagedus populatsioon 1s ja 2s põlvkonnas t=1: Näide graafikust: Vasakul on m1>2 (migratsioon esimesest populatsioonist teise) ja m2>1 (teisest esimesse) võrdsed. Paremal joonisel ei ole võrdsed: m2>1 = 0.1 ja m1>2 = 0.05, siin on geenisiirde kiirus assümmeetriline.Kui m1 ja m2 pole võrdsed, siis sellisel juhul alleelisageduste tasakaal nihkub selles suunas, millisel populatsioonil on väiksem immigratsioonitase. 16. Osata interpreteerida Fst=1/(1+4Nm) graafikut ja valemit. Kuidas aru saada tegurist Nm ja mida need Fst väärtused kirjeldavad? (Ahto) Nm: 2N on alleelide koguhulk diploidses alampopuatsioonis. Igas põlvkonnas m osa alleelidest vahetub migrantalleelide vastu, seega migrantalleelide koguhulk on 2Nm, mis võrdub ka Nm diploidse organismi alleelide koguarvuga. Seega on Nm alampopulatsiooni sisenevate migrantide absoluutarv igas põlvkonnas.
loenduse andmetel? Populatsiooni suurus, mille juures säilub geneetiline mitmekesisus, aga seda nö. ideaaltingimustes. On tavaliselt väiksem loendatud, kuna * ebavõrdne sooline jaotus, * populatsiooni suuruse kõikumised (pudelikael)* väikesed paardumisgrupid (alamstruktuur), mis segavad panmiksist, * ebavõrdne reproduktiivne efektiivsus 10. Kui meil on ebavõrdne sugude suhe, näiteks 2 isast ja 8 emast, milline on efektiivne populatsiooni suurus Ne? Ne = 4Nm*Nf/(Nm+Nf)=4*2*8/10 = 6,4 11. Seleta geenivoolu olemust ,,kontinent-saare" mudeli puhul. Mis toimub alleelisagedustega? Kaks väikest alampopulatsiooni, üks suur. Migratsiooni puhul mõlemi väikse deemi alleelisagedus hakkab lähenema sellele suurele doonorpopulatsiooni sagedusele. Tagasimigratsioon siin mudelis suure aktseptorpopulatsiooni alleelisagedusi ei suuda muuta. Algsed alleelisagedused pole siin väga olulised alleelisageduste ühtlustumise kiiruses, aga migratsioonikiirus on
annaabi.ee 
