2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud
Kui suur oli löögi jõud, kui kaotas 80% kiirusest? m= 10g=0,01kg v=700m/s v'=0,2v s=8cm=0,08m Ek1=mv2/2 = 2450J Ek2=mv'2/2 = 98J Epruss= 2450-98=2352J Epruss=A A=F*s -> F = 2352/0,08=29 400N F=? F= 29 400N 2. Variant 1. Impulss, impulsi jäävuse seadus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega. p=mv (m mass, v on kiirus, p impulss) Impulsi ühikuks on kg*m/s kohta. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on jääv suurus, mis tahes ajahetkel. 2. Mehaaniline töö, pos. ja neg. Töö
töövedeliku rõhk on 216bar. Ülesanne 4 (variant 4) Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leida, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt mm, et tagada lubatud vedeliku voolikiirus v m/s. valida sobiva läbimõõduga terastorude standardsete torude läbimõõtude reast (toru läbimõõt ja seina paksus). Vt. lisa 1 Millist maksimaalset rõhku (bar) talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm]= 400N/mm2 Antud: q= 12 l/min v=4m/s [Rm]=400 N/mm2 Leida: Dtoru= ? Pmax= ? Teisendan mahulise vooluhulga vajalikeks ühikuteks: Mahulise vooluhulga valemist avaldan voolu ristlõike pindala: q mahuline voolu hulk, m3/s; v vedeliku voolu kiirus, m/s; a voolu ristlõike pindala, m2 . Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese: Voolu ristlõike pindala järgi arvutan minimaalse toru siseläbimõõdu, avaldades ringi pindala valemist diameetri.
Kasutame valemit S n = 1 n . Saame 2 Kasutatud kirjandus www.ekk.edu.ee Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee 23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net 2 300 + ( n - 1) 200 n = 9900; 2 ( 600 + 200n - 200 ) n = 19800; 200n 2 + 400n - 19800 = 0 : 200 n + 2n - 99 = 0; 2 n = -1 1 + 99 = -1 100 = -1 10; n1 = -1 + 10 = 9; n2 = -1 - 10 = -11. -11 ei sobi lahendiks, kuna sügavus ei ole negatiivne suurus. Kontroll: Kasutame jõu meetodit kontrolli tegemiseks, st eirame jada valemit. Teame, et esimese meetri puurimise eest maksti 300 krooni ja iga järgmise meetri eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Lisaks veel 2000 krooni preemiat
3. Valguse mõju (footilised signaalid) paljunemisele võib olla aga ka otsene: paljude selgrootute loomade gameetide viljastamine ja nende vette laskmine sünkroniseeritakse valgusärrituse läbi. 4. Eufootilist tsooni (maailmamere ülemine valgusrohke veekiht) asustavatel loomadel sõltub käitumine (toitumine, partneri otsimine, territoriaalne käitumine, puhkamine jne) ning ainevahetus samuti valgusest. UV kiirgus Lühilainelis e d UV kiired (=200 400n m ) on bioloogilis elt ,,ärritavad", s.t. nad võivad olen ev alt doo si suuru s e st põhju stada elus org a nis mid e s muutu si molekulaars el tase m e l. Näiteks põhju stada pärilikkus e g a se otud erin evaid DNA või kromo s o o m i d e mutatsioon e . Märkimisväärn e osa UV kiirgus e st (eriti 200 280n m ) absorb e e ritaks e Maad ümbritsev a oso o nikihi (O3) ja atmo sf äärs e hapniku (O2) poolt. Vee org a nis mid el e
195. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Keraja grafiidiga malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (tavaliselt 0,03-0,08% magneesiumi lisamisega). Standard EN 1563 annab keraja grafiidiga malmi tähiseks GJS (S - sfäär). Liigitähise järel näidatakse lisaks tagatud tõmbetugevusele N/ mm 2 teise arvuga ka selle malmi plastsust iseloomustav katkevenivus A protsentides. Malmil margiga EN-GJS-400-18 on minimaalne tõmbetugevus 400N/ mm 2 ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2 tõmbetugevus on 900 N/ mm 2 , katkevenivus 2%. Keragrafiitmalmide puhul kasutatakse samuti vajadusel margitähistust kõvaduse järgi, näiteks EN-GJS-HB230 on keragrafiimalm Brinelli kõvadusega 230. Keragrafiitmalmide ettenähtud tõmbetugevus on 350-900 N/ mm 2 , mille suurendamisel katkevenivus väheneb 22-2%. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed – pesajas grafiit. Tempermalmist
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2, paindetugevus ca 400N/mm2 ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1... 7,3g/cm3. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram
Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit
annaabi.ee 
