Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused
................................................... 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: Aatommass: 22,989 Sulamistemperatuur: 97,81 °C Keemistemperatuur: 882,9 °C Tihedus: 0,971 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 0,5 Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 22
13.Kuidas määrata kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? 2 1.Mis on materjal? Materjal on aine koos kõigi oma omaduste komplektiga. 2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilises sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad. Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks? On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel, kuid erinevalt kovalentsest
Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l- (n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks?On elektronpilvede jagamine liituvate
assümeetrilisusest. Sidet nimetatakse fluktuatiivseks, sest aatomi elektronpilve tihedus on pidevas ajalises muutuses. Milliste elementide vahel tekib iooniline side? Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivse ja tugevalt elektronegatiivse elemendi vahel. 5. Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. 6. Kirjelda NaCl ioonilise sideme teket? Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paigutub Cl aatomi mitte täielikult täidetud 3p orbitaalile ja tekib Na + Cl- ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl -, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 7
IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6 4s1 4s2 3d1 3d2 3d3 3d4 3d5 3d6 3d7 3d8 3d9 3d10 4p1 4p2 4p3 4p4 4p5 4p6 5s1 5s2 4d1 4d2 4d3 4d4 4d5 4d6 4d7 4d8 4d9 4d10 5p1 5p2 5p3 5p4 5p5 5p6 6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne...
IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6 4s1 4s2 3d1 3d2 3d3 3d4 3d5 3d6 3d7 3d8 3d9 3d10 4p1 4p2 4p3 4p4 4p5 4p6 5s1 5s2 4d1 4d2 4d3 4d4 4d5 4d6 4d7 4d8 4d9 4d10 5p1 5p2 5p3 5p4 5p5 5p6 6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne...
Õpetlik meeles pidada: [H30+] = 1 , [OH] = 10-14, pH = 0; [OH] = 1, [H3O+] = 10-14 , pH = 14. Leia ise vahepealsed kontsentratsioonide väärtused kui pH võrdub 2 – 13. 26 Loeng 11-12 Tasakaal 2: Elektrokeemia 1. Redoksreaktsioonid Aatom, molekul või ioon oksüdeerub, kui ta kaotab elektrone ja taandub, kui ta saab elektrone juurde. Näit. Na (Ne 3s1) Na + (Ne) oksüdeerub, kloor Cl ( Ne 3s 23p5) Cl– (Ar) taandub ja tekib iooniline ühend Na +Cl– (elektronkonfiguratsioonid on kirjutatud lühendatult – Ne ja Ar tähistavad vastavalt neooni ja argooni elektronkonfigutatsiooni). Kui redoksreaktsioonis tekib polaarne kovalentne side, siis elektronid muidugi täielikult üle ei lähe, kuigi oksüdatsiooniastme määramisel seda formaalselt eeldatakse. Näit.
vahel. Toimuvas ionisatsiooniprotsessis annab elektropositiivne element elektronegatiivsemale elemendile ära elektrone ja moodustuvad positiivselt laetud katioonid ja negatiivselt laetud anioonid. Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. Ioonilise sideme moodustumine viib süsteemi kui terviku vaba energia vähenemisele. Vaatleme näitena NaCl ionisatsiooni (joonis 2.16). Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paigutub Cl aatomi mitte täielikult täidetud 3p orbitaalile ja tekib Na+ Cl- ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl-, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 19
protsessid toimuvad alati entroopia kasvu suunas. Korrastamatust termodünaamikas defineeritakse entroopia kaudu. molekulidevahelised sidemed tekivad siis, kui süsteemi potentsiaalne energia väheneb. Ioonne side Tekib kui üks aatom annab ära ühe või rohkem (valents)elektrone ja teine aatom võtab need tänuga (st energia eraldamisega) vastu. Näiteks NaCl (jt nn I-II ühendid). Ioonse sideme tekkeks peab ühe aatomi ioniseerimiseks (elektroni doonor, antud näites Na (3s1)) kuluv energia (ionisatsioonienergia) olema väiksem reaktsiooni käigus vabanevast energiast. Energiat aga vabaneb kahel põhjusel. Orgaaaniliste ja bioorgaaniliste ühendite maailmas domineerivad siiski teist tüüpi sidemed, mida nimetatakse kovalentseteks sidemeteks. Kovalentne side tekib elektronide ühistamise tulemusena, mille käigus kaks tuuma justkui lapsendaksid kaks (vastasspiniga) elektroni. Niisiis, ioonsed sidemed tekivad elektronide annetamise tulemusena, kovalentsed sidemed
annaabi.ee 
