küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest.
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%)
linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa Claus Park Teemapark (maaalune Lapimaa park, Ermitaaz Kunstimuuseum(3milj St.Peterburg eksponaati), talvepalee Brivibas Piemineklis Vabadusesammas Riia (1935.a. püstitatud Läti vabadusele ja vabariigile ning vabadussõjas lanengutele. Milda nimeline naine on samba üleval) Versailles Loss (1661-1710, Versailles,
Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj inimest Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i- (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. sakslased( NSVL nõudel) L-Saksamaa ümber Berliini
aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud Võimule olid saanud bolševikud Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika
Palju liivlasi jäänud on? - Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Kokku on neid veel ehk 50. 16. Palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled. (5) Rootsi, taani, norra, fääri ja islandi keel. Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled
# Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas 3milj/km2 kolooniaid, Inglismaa 31,4 ja Prantsusmaa 11milj/km2. Rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi) kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit e Keskriigid sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata
intressimäära? 1. Andmed: liitintress 15%; oodatav tulu 12 milj kr, millest 6 milj kr laekub 2a lõpus ja teine 6milj kr 5nda aasta lõpus; Kulutused- kohe 4 milj kr, 1a lõpus 2 milj kr ja 3a pärast veel 3 milj kr. 1) Et leida võimalikku kasumit, arvutan kulude ja tulude nüüdisväärtuse: 0a 1a 2a 3a 4a 5a 6000000 -4milj -2milj +6milj -3milj +6milj PV6 milj = = 2983060,4(kr ) (1 + 15%) 5 3000000 PV3milj = = 1972548,7(kr ) (1 + 15%) 3
välismaale, saadud raha läks vastases propagandas. Repressioonid rasketööstusele tekitasid hirmu ja inimesed hakkasid 3) Suurendati viina müüki astuma kolhoosidesse. 4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine. Kaasnenud 1)Erasektor likvideeriti, järele jäi 1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele muudatused vaid riiklik sektor tulid kolhoosid. 2)Loobuti välisinvesteeringutest 2)Vähenes teravilja saak ja loomade arv 3)Majandust hakati arendama 3)Muutus inimeste suhtumine töösse: viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha
b) 100_ C ligikaudu selle temperatuuri juures on suurim(ßàkeemiliste ühendite püsivus) c) Esimene elu: valk-RNA s¸mbioos? (1) RNA maailm. (2) Looduslik valik d) Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a tagasi=ligi 4mlrd a tagasi. Kõige varasemad leiud Gröönimaalt esimesed elu jäljed on 3,8miljrd aastat vanad- kivim (Acasta gneiss). Teooria- elusorganismides on püsivate süsinikuisotoopide suhe teine, kui elututes organismides. Gneiss- moondekivim, settekivim. 3milj aasta taguseid andmeid ei vaidlustata, need võivad olla sinivetikad. (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) Esmane elu sai olla vaid heterotroofne. Olemuseltàväliskk võetakse orgaanilised molekulid ja pannakse molekulid kokku. Resurssi ei olnud ja läks suhteliselt kiiresti üle autotroofiaks. e) Esmaste fotosünteesijate teke ß kaitse valguse eest (elu heidikud asusid päikse kätte elama) (1) Energia tekkis energia kasutamine
kasvatamisel on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud Väetiste hinda ( nõudlust ) mõjutavad faktorid: *Rahvastiku kasv. Üha rohkem inimesi keda vaja toita *Parem toitumine. Üha suurem liha- ja piimatoodete tarbimine eriti arengumaades see tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim.
Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu). Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele). Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000). 1938. aasta kevadest hakkas Saksamaa endale Sudeedimaad nõudma. Ka Tšehhoslovakkias oli oma natsi partei ja need samad Sudeedi sakslased hakkasid nõudma autonoomiat, et saaksid oma valitsuse. Kuigi alguses olid autonoomia soovid, siis aja möödudes hakati nõudma ühinemist Saksamaaga. Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur
6.augustil 1945 heitis USA aatomipommi Jaapani linnale Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile. 9.augustil alustas NSVL soda Jaapani vastu (Stalin oli seda Jaltas Rooseveltile lubanud) ja vallutas Põhja-Korea, Sahhalini ja Kuriili saared. 15. Augustil Jaapan alistus. Jaapani kapituleerumise võttis 2.septembril 1945 vastu liitlaste ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral D.MacArthur. Teise maailmasõja lõpp! Teise maailmasõja tulemused: hukkus u. 55 milj., haava sai 35milj., 3milj jäi teadmata kadunuks. Tsiviilisikuid oli hukkunute seas u 20-30 milj (õhurünnakutes, näljasurm, laagrites). NSVL-s küüditati terveid rahvaid süüdistatuna koostöös vaenlasega. Kriimi tatarlased, tsentseenid, ingusid. Sõja algul lahkusid Euroopa inimesed sakslaste kartuses kodumaalt. Sõja lõpus vallandas venelaste pealetung suure põgenikevoolu Läände. Pärast sõja lõppu algas inimeste ümberpaigutamine. Võitjad näiteks viisid Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik
annaabi.ee 
