kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi reaktsioonile ka rõhku) 10. 1FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + 1Fe(OH)3 (sade) Üle jääb 0,1 mooli FeCl3, sest 0,6 mooli NaOH reageerimiseks kulub 0,2 mooli FeCl3. Tekib 0,6 mooli NaCl ja 0,2 mooli Fe(OH)3. Vaata tasakaalustamise kordajaid ja sealt ka järeldus. 11. Mitu cm3 vett tuleb lisada 10 cm3 40%-lisele NaOH lahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada 10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g
3.2 a) Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni Tekkis punakas-lillakas lahus: Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ b) Lisasin NaCl kristalle, NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks, NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ c) Loksutasin kuni NaCl lahustumiseni, lisasin ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisasin tilkhaaval 0,25M KI lahust Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 tekkis must sade Tahke KI lisamisel sai süsteem ergutuse moodustumaks kompleksühendi, sade kadus, tekkis roosa lahus BiI3 + 3KI(t) K3[BiI6] 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisasin 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 - kollane ja sätendav sade. Plii on ergastunud Tahke KI lisamisel tekib kompleksühend: PbI2 + 2KI K2[PbI4] kollane selge lahus. 3.5 0,5 ml 0,2M Pb(NO3)2 lahusele lisasin 0,5 ml Na2SO4 lahust, tekkis valge sade
щелочную среду вследствие гидролиза по аниону: 3.Качественная реакция на фосфат-ион – реактив AgNO3, РО43- + Н2О = НРО42- + ОН-; выпадает желтый осадок: K3PO4 + 3AgNO3 → Ag3PO4↓+ 3KNO3 НРО42- + Н2О = Н2РО4- + ОН-.
Kristallide ja lahuse vahele tekkis roosa triip, sest hakkas tekkima heksaakvakoobalt(2+) ioon. [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl-- 3 3 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO ) lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust Tekkis must sade kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. BiI3 Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M 3 2 Pb(NO ) lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 kaob. 2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 PbJ2+KJK3[PbJ3] - kaaliumtrijodoplumbum 3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud
Atsiidokompleksid 3.1.Lahuses Tekkis pruun sade NaCl +AgNO3 NaNO3 +AgCl Tekkis valge sade AgCl AgCl + NaCl [AgCl2] + Na dikloroargentaat tekkis valge sade 3.2 a)Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ heksaakvakobaltaat(II) Lahus muutuks rooseks ,kristallid hakkasid lahustama b)Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ tetraklorokobaltaat lahus muutuks siniseks c) [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl--heksaakvakobalt(2+)ioon 3.3 a) Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 Tekkis must sade BiI3 b)BiI3 + KI K3[BiI6]- trikaaliumheksajodobismutaat Lahus sai orandziks värviks 3.4 a)2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 PbJ2+KJK3[PbJ3] Kaaluiumtrijodoplumpum Sade kaob 3.5 Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Tekkis tume valge sade PbSO4 + 2CH3COONa [Pb(CH3COO)4]2+ + 2Na2SO4 -tetraatsetaatoplumbaat Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks 3.6 Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat
ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Toimub reaktsioon, mille põhimõtte seisneb selles, et roosa, lilla ja sinine värvid lähevad põhja. Kui kallutada siis värvid ei segune omavahel vaid jäävad oma kohal. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. Toimus reaktsioon: Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 Kui lisasin tahket kaaliumjodiidi, sai süsteem ergutuse moodustamaks kompleksühendi, sade kadus: BiI3 + 3KI(t) K3[BiI6] 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO 3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Toimus reaktsioon: Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 (kollane sade) Plii on ergastunud seisundis, elektronid tõmbunud joodi poole.
kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. Kirjelda, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. KI lahuse lisamisel tekkis must BI3 sade. Lisades tahket KI, muutus lahuse värvus punakas-oransikaks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Bi koordinatsiooniarv on 6). Bi(NO3)3 + 3KI = BiI3 + 3KNO3 BiI3 + KI = K3 BiI6 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Pb(NO3)2 lahuse lisamisel muutus lahus kollaseks ja tekkis helekollane PbI2 sade. Lisades tahket KI sade lahustub, lahus helekollane.
heksaakvakoobaltaat(II) 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis must sade, KI lisamisel ning loksutamisel sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Bi koordinatsiooniarv on 6). Bi(NO3)3 + 3KI → BiI3 ↓ + 3KNO3 must sade BiI3 ↓ + 3KI(t) → K3[BiI6] – kaaliumheksajodobismutaat(III) 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis kollane sade, pärast KI lisamist sade kadus (tekkis kompleksühend), lahus on aga endiselt kollane.
Katse tulemus: Lahus värvus tumesiniseks Co(Cl 4 ) 2 - + 6 H 2 O [ Co( H 2 O ) 6 ] 2+ c) + 4Cl - heksaakvakoobalt ( 2+)ioon Katse tulemus: Lahus muutub helelillakaks 3.3 Bi ( NO3 )3 + 3KI BiI 3 +3KNO3 Katse tulemus: Tekkis must BI3 sade BiI 3 + 3KI K 3 [ BiI 6 ] trikaaliumheksajodobismutaat Katse tulemus: Lahus värvus punakas-oranzikaks 3.4 2 KI + Pb( NO3 ) 2 + H 2 O PbI 2 +2 KNO3 + H 2 O Katse tulemus: Lahus muutus kollaseks, tekkis helekollane sade PbJ 2 PbI 2 +2 KI K 2 [ PbI 4 ] dikaaliumtetrajodoplumbaat Katse tulemus:
4. Katseandmed 2 M Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel tekkis väga tume lahus. Sellele tahke KI lisamisel muutus lahus heledamaks ja värvus muutus oranziks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel toimus reaktsioon ja tekkis tume sade, mille tõttu tekkis mustjas lahus. Sellele tahke KI lisamisel sade kadus, lahus muutus heledamaks ja oranziks. Reaktsioonivõrrandid: Bi(NO3)3 + KI BiI3(s) + 3KNO3 vismuti liias tekkinud vismut iodiid on vees lahustumatu ning andis tumeda sademe. BiI3 + 3KI K3[BiI6] - Bi(NO3)3 ärareageerimisel KI-ga BiI3-ks reaktsioon jätkub ning KI reageerib BiI3-ga edasi K3[BiI6]-ks, mis lahustub vees ning on oranzi värvi. 6. Kokkuvõte või järeldused Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel tekkis katseklaasi tume BiI3 sade, tahke KI lisamisel tekkinud BiI3 sade kadus sest BiI3 reageeris lahustuvaks K[BiI4]-ks, mis andis
annaabi.ee 
