regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium
· Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on
Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20 päeva jooksul põhiseaduse kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 13. Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi (astmelisus)? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline koosneb: 1) esimese astme kohtud Maa-(4), linna- ja halduskohtud(2) 2) teise astme kohus ringkonnakohtud(2) (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3) kolmanda astme kohus - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) 14. Millised on esimese astme kohtu funktsioonid lisaks õigusemõistmisele?
Vabariigi Valitsus. Maa kondades teostavad täidesaadvad võimu maa valitsused. Seadusandliku ja täidesaava võimu areng on kulgenud põgiseadusliku korra raames. Eesti on välja kujunenud mitme parteiline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanudse funksoneerimist tagavad seadused on vastu võetud. Eesti on rahvusriik. Põhiseadus sätestab ,et riik peab tagama Eesti rahvuse, Eesti keele ja kultuuri säiluvuse läbi aegade. Eesti kehtib 3astmeline kohtu süsteem, mis koosneb maa ja linna kohtudest , ringkonna kohtudest ja Riigi kohtust. Kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluks. Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi tekstiminiseerida rahvuse, rassi, soolise kuulsuse, elukutse,rahalise või sotsiaalse staatuse, usu tunnistuse või kultuuri tausta põhjal. Kõigil inimestel on õigus sälitada oma ekvilist või usulist omapära.1993 a vastuvõetud kultuur antonaamia seadus tagab
kõrvale väljakujunenud h praktikast. · Võrdse kohtlemise pr rikkumist ei ole kui h muudab väljakujunenud h praktikat argumenteeritult (see peab tulenema obj põhjustest). · Võrdse kohtlemise pr ei õigusta kedagi h-lt nõudma, et ta paneks II-le isikule peale samasuguse koormise kui on pandud nõudjale. 3. prop pr rikkumine 3astmeline testi (sobiv, vajalik, prop) abil tuleb välja selgitada. 4. põhiõiguste rikkumine d redutseerimine 0-ni h-le on antud d õ, kuid h peab õiguslikke tagajärgi siiski rakendama (otsustusd) eelkõige siis kui on tegemist väga intensiivse teokoosseisu teostumisega või kui tegemist on sama või kõrgema astme õn-ga, mis nõuab täpset õiguslike tagajärgede rakendamist. I juhul politseiõigus kui on oluliselt ohustatud õiguslikud hüved (in elu, tervis, omand)
Käsu andmise puhul on ka omaette koosseis. Pluss ta kaalub alaealist kuriteo toimepanemisele. Tuleb omaette iga tegu arvutada ja analüüsida. Süütegude ideaal- ja reaalkonkurents KarS § 62-67. Need isikud, kes panevad toime süüteod tihti korduvad seda: samaliigilised süüteod või erinevad süüteod. Sanktsiooninormid, sekundaarsed normid, sest nad kehtestavad karistuse nende tegude eest, mille kohta on juba mingi karistus ettenähtud. Tuleb teha 3astmeline analüüs. Süüteo koosseisud on tüpiseeritud: süüteo asjaolud, millega me võrdleme tegeliku teo seaduses olevaga. Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis
kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. · Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1)maakohtud, 2)halduskohtud, 3)ringkonnakohtud, 4)riigikohus. Ülesanded: Rahu tagamine, Avaliku võimu kontroll , Põhiseaduslikkuse järelevalve,Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,Õiguse kujundamine ja loomine Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab
annaabi.ee 
