ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Van...
Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja.
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati.
vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta
15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik
4. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp * Kreeka linnriikides valitsesid omavahelised sõjad ja püsimatus. * Seda otsustas ära kasutada Makedoonia, kes oli kreeklastega suhteliselt lähedane * 4 saj. Keskpaiku Philippos II ( 359-336 eKr) saj makedooniast ohtlik konkurent, kuid siiski üritati vältida otsest konflikti. * Makedoonia vastane liit eesotsas ateena ja Teebaga. Ateena valitseja ja kõnemees Demosthenes kuulutas kaaslinnlasi kaitsma vabadust. 338eKr sai kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka Ühiskonna struktuur * Talupojad- kuulusid kodanike hulka, moodustasid valdava osa sõjaväest, jõukamad tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. * Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse
Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus
kaabiti õli kehalt maha pikaks venitatud figuurid Seisev Hermes, Herakles ja Lerna hüdra, erinevad kehaehitustüübid Noor atleet võidujooksu stardis(inkrusteeritud silmad) Puhkav poksija Leochares Belvedere Apollon 330eKr (orig. oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament) Suurlinnad Aleksandria tuletorn- surnutele teed koju arhitektuur- kui võimu manifestatsioon
samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel? Roomlased võtsid oma keele nimetuse üle neid ümbritsevas Latiumi maakonnas elavatelt latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest- Latiumi maakond tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150.a. 338eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina. 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua latina oli üldmõiste, latinitas tähendas prestiizet keelepruuki. 20
(grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni. narratiivid (petits 500-338eKr latiinide asuala récits), suurte narratiivide irooniline kattus/piirdus Roomaga. dekonstruktsioon, vastu-müüdid, Al. 338 eKr laienemine Itaalia aladel ühiskondlik ja kultuuriline pluralism Lingua latina (204 eKr) ladina keel VIIES LOENG Latinitas (1. saj eKr, Cicero) latiniteet:ladina keel üldtähenduses Ladina ja vanakreeka keele + kõrgkeele tähenduses.
endale kodualadele sissetungitud. Seda Rooma nõrkust kasutasid ära teised latiinid, roomlased aga suutsid nad tagasi lüüa. Samal ajal käis Roomas sisevõitlus patriitside ja plebeide vahel, seda kasutas Camillus ära. Et gallide eest edaspidi kaitsta moodustati taas latiinide liit, mis oli edukas gallide tagasilöömisel. Roomast sai aga liidus juhtiv riik, ta allutas endale Apenniini poolsaare, toimus mitmeid sõdu. Esimene neist sõdadest oli latiini sõda (340-338eKr), sõjapõhjuseks oli see, et latiini linnad tahtsid taandada Rooma oma võimupositsioonilt et olla võrdsed ka praktikas. Latiinid tahtsid saada võrdselt kohti ka senatis ja valitsuses. Roomlastel õnnestus see sõda võita ja latiinide liit saadeti laiali. Need latiini linnad mis olid Roomale alistunud jagati kolme gruppi: 1) Need kes sõlmisid Roomaga liidulepingu ja arvati Rooma liitlasteks 2) Need kes ühendati täielikult Roomaga ja kaotasid iseseisvuse, kuid nende
annaabi.ee 
