Alternatiivne splaissing: protsess, mille käigus lõigatakse splaissimisel pre-mRNA järjestusest lisaks intronitele ka osa eksoneid välja, nii et tulemusena saab üks ja sama geen kodeerida mitut erinevat valku. Alternatiivne splaissing toimib 95% inimese mitme eksoniga geenidest. 10. Elektromikroskoopide tüübid, erinevused ja kasutusvaldkonnad. ! Elektromikroskoobi lahuusvõime on palju detailsem kui näiteks valgusmikroskoobil. EM-il 2nm/10nm on seda kasulikum kasutada meditsiinilises diagnostikasselge pildi saamiseks näiteks kasvajarakkude levikul või lihasdistrofiiate korral. ! 11. Primaarsete ja kasvajaliste kultuuride kasutusvõimalusi, plusse ja miinuseid. Primaarsed Plussid : sarnanevad enam in viro kasvatatavatele rakkudele ning noolmaalsetele tervetele rakkudele, esinevad nolmaalsed bioloogilised protsessid Miinused: passazide arv piiratud, nõudlikud kasvukeskkonna suhtel, surevad kiirelt
Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm. Koosneb osakestest d=100-150um, Puistematerjalid d>500um. Eripind osakeste pinna suurus massiühikus (m2/g) Pulbriliste materjalide klassifikatsioon · Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi. Pulbrite fraktsiooniline koostis
Mt 121,5 M t' = = = 16,23 Nm. i r 7,8 0,96 Mootori pöörlemissagedus peaks olema v 3,25 nm = i= 7,8 = 11,95 s-1. D 0,675 Lähim sünkroonvälja kiirus on 12,5 s-1, s.o. 750 min-1. Mootori võimsus peaks olema vähemalt 18 P = 2nM t' = 211,95 16,23 = 1219 W. Mootori valime tingimuse Pn P järgi. Seega M2AA112M, Pn = 1,5 kW, nn = 695 min-1, n = 74,5%, cos n = 0,65, In = 4,5 A, Ik/In = 4,1, Mn = 20,6 Nm, µk = 1,9, µv = 2,4, m= 2 28 kg, J = 0,016 kgm . Ülesanne 6.12 Valida asünkroonmootor tõstevintsi käitamiseks. Koormusgraafik on kestvalt korduv ja esitatud joonisel 6.12. Liikumiskiirus v = 1,8 m/s. Trumli läbimõõt D = 0,4 m, reduktori ülekandearv i = 16,4, r = 0,92
Fosforüülrühmad on omavahel seotud fosfoanhüdriidsidemetega. DNA Desoksüribonukleiinhape, monomeersed nukleosiidmonofosfaadid on omavahel ühendatud 3'-5'- fosfodiestersidemetega. Monomeersete ühikute järjestust loetakse alati 5'-3' suunas. DNA on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga. DNA on rakkudes antiparalleelse kaksikheeliksina, mis võib olla nii lineaarselt kui ka tsirkullaarselt. DNA diameeter on 2nm, see on väga kompaktne ja väga tihedalt pakitud. Eukarüootse raku DNA on pakitud ümber histoonivalkude ja nad moodustavad nukleosoome. Nukleosoomid pakitakse omakorda helikaalseteks filamentideks solenoidideks. Solenoidid moodustavad rosette ning rosetid moodustavad kromosoome. DNA sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett asub väljaspool. Aluspaaride omavaheliseks kauguseks on 0,34 nm.
Kuidas aru saada tegurist Nm ja mida need Fst väärtused kirjeldavad? 1 FST 1 4 Nm Nm on bioloogiliselt interpreteeritav: 2n on alleelide koguhulk diploidses alampopulatsioonis. Igas põlvkonnas m osa alleelidest vahetus migrantalleelide vastu, seega migrantalleelide koguhulk on 2Nm, mis võrdub ka Nm diploidse organismi alleelide koguarvuga. Nm on alampopulatsiooni sisenevate migrantide absoluutarv igas põlvkonnas. Kui Nm = 0,25 (üks migrant igas neljandas põlvkonnas), Nm = 0,5 (üks migrat igas teises põlvkonnas), Nm = 1 (üks migrant igas põlvkonnas). Eeldusel, et migratsiooni kiirus on väike ja palju väiksem kui populatsiooni efektiivne suurus, siis fikseerumine alampopulatsioonide vahel,
Kui m1 ja m2 pole võrdsed, siis sellisel juhul alleelisageduste tasakaal nihkub selles suunas, millisel populatsioonil on väiksem immigratsioonitase. 16. Osata interpreteerida Fst=1/(1+4Nm) graafikut ja valemit. Kuidas aru saada tegurist Nm ja mida need Fst väärtused kirjeldavad? (Ahto) Nm: 2N on alleelide koguhulk diploidses alampopuatsioonis. Igas põlvkonnas m osa alleelidest vahetub migrantalleelide vastu, seega migrantalleelide koguhulk on 2Nm, mis võrdub ka Nm diploidse organismi alleelide koguarvuga. Seega on Nm alampopulatsiooni sisenevate migrantide absoluutarv igas põlvkonnas. Kui Nm=0,25 (üks migrant igas neljandas põlvkonnas), Nm=0,5 (üks migrant igas teises põlvkonnas), Nm=1 üks migrant igas põlvkonnas. Graafik: FST - alampopulatsioonides alleelisageduste divergeerumise tõttu toimuv heterosügootsuse vähenemine. See on
peamiselt transkriptsiooni algussaitides või selle läheduses ja kattub CTCF seondumissaitidega. Avatud kromatiin on GC-rikas, asub T ja R kromosoomi vöötides, geenirikas, Alu-elemendirikas, vähem kondenseerunud, kõrge histoonide atsetüleeritusega, replitseerub varases faasis ja ning transkriptsiooniliselt aktiivne. • Genoomi ‘pakkumine’ kromosoomidesse – klassikaline mudel ja selle kriitika. 2nm DNA kaksikheeliks keerdub ümber histoonide. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja 147-st aluspaarist DNAst. Nukleosoomi tuumiku moodustavad histoonid H3, H4, H2A ja H2B, mida kõiki on kahes korduses. Nendest H3 ja H4 moodustavad tetrameeri, millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri. Ümber histoonide oktameeri on keerdunud DNA. Nukleosoomide rida DNAl moodustab pärlikee struktuuri, so 10 nm fiiber.
Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat.