AMMONIAAK
N +7 | 2) 5) H +1 | 1)
Ehitus
2p 1s
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10%
suunas Katse 3.1 Katses 1.1 saadud lahusest eraldati sade tsentrifuugimisel. Sade pesti destilleeritud veega, tsentrifuugiti uuesti. Sademele lisati 6M ammoniaagi vesilahust. AgCl + 2NH3 H2O Ag[(NH3)2]Cl + 2H2O Sade lahustus kompleksühendi tekke tõttu. Lahus hapestati HCl lahusega. Ag[(NH3)2]Cl + 2HCl AgCl + 2NH4Cl Katse 3.2 Ühte tsentrifuugiklaasi valati 1 ml 0,1M Na2C2O4 ja 2 ml 0,1M CaCl2 lahust. Teise 2 ml 0,1 M Na2C2O4 ja 1 ml 0,1M CaCl2 lahust. Sademed tsentrifuugiti. Na2C2O4 + CaCl2 2NaCl + CaC2O4 1) Selge lahus jagati kaheks Ühele osale lisati 2 tilka Na2C2O4 - tekkis sade Teisele osale lisati 2 tilka CaCl2 sadet ei tekkinud 2) Selge lahus jagati kaheks 3) Ühele osale lisati 2 tilka Na2C2O4 - sadet ei tekkinud
Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole
4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel
*õhust veidi kergem *lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2 Laboris: Ammoniaagi süntees N2 + O2 2NO Tööstuslik protsess: N2 + 3H2 2NH3 Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O) NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3
Keemilised omadused o Ammoniumisoolad on nõrga aluse soolad, mis reageerivad kergesti tugevate o Reageerib O2-ga katalüsaatori juuresolekul aluste ehk leelistega o 2S+3O22SO3 o 2NH4Cl+Ca(OH)2CaCl2+2H2O+2NH3| o On happeline oksiid, seega reageerib alustega ja aluseliste oksiididega o Amooniumsoolad kuumutamisel o SO2+2NaOHNa2SO3+H2O o NH4ClNH3+HCl Kasutatakse kasvuhoonete desifitseerimiseks Kasutamine: pesuvahendites, külmutusseadmetes ja jahutusvedelikes, nuuskpiiritus,
Saadud lahuse jagasin kaheks. Lisasin ühte katseklaasi Na 2CO3 lahust, teise NaOH lahust. NaOH lisamisel tekkis sade. 2NaOH+CaCl2-->Ca(OH)2 + 2NaCl Katse 3.4 Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused Valasin kahte katseklaasi 1 ml MgSO4 lahust ja lisasin 0,05 ml (1 tilk) 2 M NaOH lahust. MgSO4+ NaOH-->Na2SO4 +Mg(OH)2 tekkis magneesiumhüdroksiidi sade. Nüüd lisasin ühte katseklaasi HCl lahust, teise NH 4Cl lahust kuni sademe lahustumiseni. Mg(OH)2 +2HCl-->MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2NH4Cl -->MgCl2 + 2NH3*H2O 4 . Sulfiidide sadestumine Katse 4 Valasin 7 katseklaasi 1 ml järgmiste soolade lahuseid: CaCl 2, MnSO4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Hapestasin lahused 2...3 tilga lahjendatud HCl lisamisega ning seejärel lisasin tõmbe all 1 ml tioatseetamiidi lahust. Katseklaase kuumutaain vesivannis kuni ühtlase sademe tekkeni. Soolade reageerimine H2S/ TAA ga Sool Keskkond Sulfiid Sulfiidi värv
Mis põhjustab sademe lahustumise? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) AgCl sademe lahustumist. Sade lahustus kompleksühendi tekke tõttu. AgCl↓ + 2NH3⋅H2O→ [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Hapestada lahus 1M HCl lahusega kuni sademe tekkimiseni. Milline ühend sadeneb? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. Tekkis valge AgCl sade. [Ag(NH3)2]Cl +2HCl → AgCl↓ + 2NH4Cl Sellist reaktsioonide järjestust – AgCl sademe teke ja lahustumine ammoniaakhüdraadi toimel kasutatakse nii Ag+ -ioonide kui Cl– -ioonide olemasolu tõestamiseks lahustes katioonide ja anioonide kvalitatiivsel analüüsil. Ka Ag2CrO4 spetsiifilise värvusega sademe teket kasutatakse Ag+ -ioonide tõestamisel lahustes. Katse 3.2 Rasklahustuva ühendi sadestamine ning lahustumine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu
4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel
b) K3[Fe(CN)6] + Cd Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferrum(III) Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 a)CuSO4+2NH3*H2O Cu(OH)2+ (NH3)2SO4 Tekkis valge sade Cu(OH)2 helesinine lahus 2+ - Cu(OH)2+ 4NH4OH[Cu(NH3)4] +6OH tetraamiinkupraat(II) sade lahustunud ja lahus sai siniseks b)CuSO4 +NaOH Cu(OH)2 +Na2SO4 lahus oli sinine,pärast tekkis valge sade Cu(OH)2 c) CuSO4+ 2NH4Cl ei tekki mitte midagi, ammoniumikompleksi ei tekki d)Zn oli hõbe värviline,pärast sai mustaks CuSO4 + Zn ZnSO4 +Cu Zn kihil on tekkinud Cu kiht 2.2 a) [Cu(NH3)4]2++NaOH Cu(OH)2+NH3*H2O tetraamiinvask(II) kompleks laguneb ja tekkib sadet. lahus oli helesinine,pärast ta sai tume siniseks b) [Cu(NH3)4]+Zn kompleksühendit ei lahustanud, sest metall ei reageeri kompleksioonidega 2.3 a) NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 +Na2SO4 Lahus oli roheline,pärast tekkis valge sade NiOH
Lahus oli sinine, pärast tekkis valge sade Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis? CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel Lahuses ei toimunud märgatavaid muutusi. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Ammiinkompleksi ei tekkinud. CuSO4 + 2NH4Cl -> CuCl2 + (NH4)2SO4 d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht) Kirjelda, mis toimub. Zn hõbe värvus muutus mustaks, sest Zn on aktiivsem kui Cu Kirjuta reaktsioonivõrrand. CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust.
3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin 6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. 4. Katseandmed Lahuses ei muutunud tumesiniseks nagu muutub vase ammiinkompleksi tekkimisel. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs CuSO4 lahusele 0,5 M NH4Cl lahuse lisamisel lahus ei muutunud tumesiniseks, järelikult tumesinist vase ammiinkompleksi ei tekkinud. Küll aga tekkis vask(II)kloriid ja ammoonium sulfaat. Reaktsioonivõrrandid: CuSO4(aq) + 2NH4Cl(aq) (NH4)2SO4(aq) + CuCl2(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused Vask(II)sulfaadile ammonium kloriidi lahuse lisamisel lahus ei värvunud tumesiniseks. Järelikult ainete reageerimisel ei tekkinud tumesinist vase ammiinkompleksi. d) 1. Töö eesmärk o Tsingi pinnale vasekihi tekkimise vaatlemine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, Zn graanul. 3. Töö käik
annaabi.ee 
