IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle. Pingerida pole rakendatav aktiivsete metallide puhul (Li, K, Ba, Ca, Na, Mg), mis reageerivad esmalt veega vesiniku eraldumisega ja seejärel tekkiv hüdroksiid reageerib soola lahusega. Na + CuSO4 à 1. etapp: 2Na + 2H2O à 2NaOH + H2 2. etapp: 2NaOH + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 Summaarselt: 2Na + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 + H2 8) sool + sool à sool + sool vahetus Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2NaCl 2KI + Pb(NO 3)2 à PbI2 + 2KNO3 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 9) aluseline oksiid + happeline oksiid à sool ühinemis
25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma. Moodustunud (CuOH)2CO3 sademe eraldan lahusest filtrimisega alandatud rõhul. Selleks kasutan Bunseni kolbi, Büchneri lehtrit, veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama.
leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 _ 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 _ 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 _ 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 _ N2O + 8KNO3 + 5H2O
lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S _ Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl _ H2S2O3 + 2NaCl
NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast NaOH lisamist toimus reaktsioon, mille käigus aluseslises keskkonnas vabanes ammoniaak. Kirjutada NH4+ iooni tõestusrektsiooni võrrand FeNH4(SO4)2 + 4NaOH = Fe(OH)3 + NH4OH + 2Na2SO4 NH4OH = NH3 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5 - 1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42- ioone? Ioonid esinesid lahuses, kuna SO42- ioonide tõttu tekkis raskestilahustuv valge piimjas Ba(SO4) sade. Kirjutada SO42- iooni tõestusreaktsiooni võrrand 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 = 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand
1.1 Valasin kolme katseklaasi ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust a) Tilkhaaval lisasin 1M H2SO4 lahust kuni punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Siis lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 Fe3++SCN- [Fe(SCN)]2+ b) Lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust, soojendasin. Eraldus ammoniaagi lõhna, see tõestas NH4+ ioonide olemasolu lahuses FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 +NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) Lisasin 0,5-1 ml BaCl2 lahust. Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade. 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust. a) Lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahuse värvus ei muutunud, s.t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone.
Fe3+ iooni tõestusreaktsioon: Fe3+ + NH4SCN ↔[ Fe ( SCN ) ] 2+ + NH4 b) NaOH + FeNH4(SO4)2 – aluse lisamisel tekib lahusesse oranž sade. Kuumutamisel mina otseselt ammoniaagi lõhna ei tundnud. Lahuses siiski on NH4+ ioone, lihtsalt selles reaktsioonis ei eraldugi ammoniaagi lõhn väga intensiivselt ja seetõttu ma seda ka ei tundnud. NH4+ iooni tõestusreaktsioon: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → NH4++ OH- + 2Na2SO4 + Fe(OH)3↓ (punakas-pruun sade) c) BaCl2 + FeNH4(SO4)2 – BaCl2 lisamisel tekib valge piimjas sade. Sademe teke näitab, et lahuses on vabu SO42- ioone. SO42- iooni tõestusreaktsioon: SO42- + BaCl2 → BaSO4↓ + 2Cl- Dissotsatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 → NH4+ + Fe2+ + 2SO42- Katse 2. a) K3[Fe(CN)6] + NH4SCN – lahus on helekollane, sadet pole. Lahuses ei ole Fe3+ ioone ja seetõttu ei teki ka värvilist [ Fe ( SCN ) ] 2+ ühendit.
3 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll nähtav ka värvuse muutumises kui on lisatud mureksiidi lahust. Mureksiid ehk ammoonium purpuraat on indikaator tumesinise värvusega mida lisatakse komplekslahusesse, et värvuse muutust märgata. Tiitrimise reaktsioon kulgeb järgmiselt: Vaba triloon B + 2CuSO4 Cu(II)-triloon B kompleks + 2Na2SO4 Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus kasutades kalibreerimissirget mis on eelnevalt valmist tehtud. Ensüümi aktiivsuse ühik on mikrokatal (µkat). Üks mikrokatal võrdub 1 sekundi jooksul tehtud 1 mikromool produkti 30 kraadi celsiuse järgi. TÖÖ KÄIGUD Töö käigud koosnevad kolmest osast: ensüümipreparaadi valmistamine,
Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2SO4 väävelhape Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Väävelhapet toodetakse peamiselt väävlist või mõnest tema ühendist (näiteks püriidist FeS2). Esimeses etapis toimub väävli või tema ühendi põletamine (särdamine)
lahus muutuks siniseks c) [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl--heksaakvakobalt(2+)ioon 3.3 a) Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 Tekkis must sade BiI3 b)BiI3 + KI K3[BiI6]- trikaaliumheksajodobismutaat Lahus sai orandziks värviks 3.4 a)2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 PbJ2+KJK3[PbJ3] Kaaluiumtrijodoplumpum Sade kaob 3.5 Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Tekkis tume valge sade PbSO4 + 2CH3COONa [Pb(CH3COO)4]2+ + 2Na2SO4 -tetraatsetaatoplumbaat Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks 3.6 Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- .Lahus sai roosaks,kristallid lahustusid 4.2 [Co(H2O)6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na Sade sai lillaks [CoCl4] 2- ja lahus on roosa 4.3 [CoCl4] + 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 4Cl heksaakvakobalt(2+)ioon
dissotseerudes Fe3+ ioone. Toimus reaktsioon: FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH 4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna! See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon, kus aluselises keskkonnas vabaneb ammoniaak, reaktsioon näeb välja nii: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 + NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO 4 sade. See reaktsioon oli üks näide sulfaatioonide tõestusreaktsioonist: 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust
Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+ Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist lõhna, see tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. Kirjutada NH4+ iooni eraldusreaktsiooni võrrand. Raud(III)ammooniumsulfaat FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → Fe(OH)3 ↓+NH3 ↑ + 2Na2SO4 + H2O NH4+ + Na+ + OH-→ NH3↑ + H2O + Na+ NH4+ + OH-→ NH3↑ + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42– ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42– ioone? Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade. Kirjutada SO42– iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2→ 2FeCl3 + 3BaSO4↓ + (NH4)2SO4 SO42- + Ba2+ + 2Cl-→BaSO4↓ + 2Cl- SO42- + Ba2+→BaSO4↓
CH2N(CH2COO)2Cu CH2N(CH2COONa)2 vask-triloon B kompleks taandav suhkur triloon B aldoonhape Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Reaktsiooni kemism on järgmine: CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu I + CuSO4 I + 2Na2SO4 CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu 10) Kirjeldage põhimõttelist materjalibilansi koostamist etanoolse käärimise töös. Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu võrdsetes kaalulistes kogustes. C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 180 g 92 g 88 g Ensüümireaktsioonide ahelat, milles glükoos konverteerub püruvaadiks, tuntakse
) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena leelismetallidest kõige rohkem arvatavasti vaba metalset naatriumi naatriumiauru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus). Tänavavalgustuslamp (Pildiallikas:
Õhk, aur ja SO 2 juhitakse üle ettekuumutatud sisemisse torusse antakse kompressoriga gaasilist CO2. Fosforhappe kokkuaurutamisel pestakse sekundaarauru keedusoola kristallide NaCl: Vedelammoniaak antakse pumbaga ülalt reaktori veega, tekib H2SiF6 4NaCl + 2SO2 + O2 + 2H2O = 2Na2SO4 + 4HCl torudevahelisse ruumi, kus ta, liikudes ülalt alla, uhub H2SiF6 voib välja sadestada sooda abil: HCl saagis on 93-98% reaktori siseseinu, kaitstes neid korrosiooni eest ning H2SiF6 + Na2CO3 = Na2SiF6 + H2O + CO2 3.Vesiniku põletamine kloori keskkonnas: siseneb alt sisemisse torusse, reageerides CO2-ga
annaabi.ee 
