maitsega, seguneb veega..kasutatakse meigitoodetes, meditsiin. Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega 2HCOOH + Ba(OH)2 (HCOO)Ba + H2O baariummetanaat 2.aluselise oksiidiga CH2COOH + CaO (CH3COO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat 3. reag sooladega(nt puhastamine) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 4. reag metallidega(pingereas vasakul reageerib!!) 2HCOOH + Zn (HCOO)2Zn + H2 Saamine: CH3CH2OH + O2 CH3COOH+ H2O
o Esineb vedelas või tahkes olekus o Lühikese ahelaga on veest tihedamad, lahustuvad vees hästi; pikema ahelaga vastupidi o Enamik on märgised (v.a. äädikas, sipelghape, sidrunhape, piimhape, aminohapped) Füsioloogilised: o Võivad olla kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed Keemilised: o Võrreldes anorgaaniliste hapetega nõrgad happed 9. Reaktsioonid karb.hapetega o Hape + metall → sool + H2↑ 2HCOOH + Li → 2HCOOLi + H2↑ o Hape + alus → sool + vesi 2CH3COOH + Ca(OH)2 →(CH3COO)2Ca + 2H2O o Hape + metallioksiid → sool + vesi 2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed
äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Rasvhapped Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks. Tähtsamad rasvhapped on heksadeenhappe(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH). Süsiniku arv- rasvhapete molekulis on süsinikuaatomite arv 6 kuni 20, süsinikuaatomeid on valdavalt paarisarv. Omadused-vees rasvhapped ei lahustu. Steariin- tahkete rasvhappete segu.
äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide
HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN
Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Tööstuslikult saadakse teda CO ja NaOH reageerimisel kõrgel temperatuurl (+150 ºC) ja kõrgel rõhul (5-10 atmosfääri) tekkinud naatriumetanaadi (naatriumformiaadi) töötlemisel väävelhappega. Tekkinud vaba metaanhape destilleeritakse. NaOH + CO HCOONa 2HCOONa + H2SO4 2HCOOH + Na2SO4 Lisaks saadakse metaanhapet veel metanooli oksüdatsioonil: CH3OH + O2 HCOOH + H2O Metaanhapet kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel (1,25% -line alkoholi vesilahus, mis nahale määrmisel leevendas valu ja pöletikke) . Metaanhape leiab rakendust veel ka mahlade, puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena.
· Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH Terava lõhnaga, igas vahekorras veega segunev vedelik. Nahka ärritava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis ( nõgesevihad, sipelgapiiritus) Kõige tugevam karbhape, annab kõiki hapetele iseloomulikke reaktsioone · 2HCOOH + 2Na = 2HCOONa + H2 naatriummetanaat (naatriumformiaat) · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · 2HCOOH + CaO = (HCOO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat (kaltsiumformiaat) · 2HCOOH + C2H5OH = 2HCOOC2H5 + H2O etüülmetanaat (etüülformiaat) H-C=O Sisaldab,lisaks karboksüülrühmale H-C=O I ootamatult ka aldehüüdrühma ja seetõttu on I
· Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH Terava lõhnaga, igas vahekorras veega segunev vedelik. Nahka ärritava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis ( nõgesevihad, sipelgapiiritus) Kõige tugevam karbhape, annab kõiki hapetele iseloomulikke reaktsioone · 2HCOOH + 2Na = 2HCOONa + H2 naatriummetanaat (naatriumformiaat) · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · 2HCOOH + CaO = (HCOO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat (kaltsiumformiaat) · 2HCOOH + C2H5OH = 2HCOOC2H5 + H2O etüülmetanaat (etüülformiaat) H-C=O Sisaldab,lisaks karboksüülrühmale H-C=O I ootamatult ka aldehüüdrühma ja seetõttu on I
annaabi.ee 
