ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia ehk Po madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24oC, jaanuaris 0oC). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko.
Haiguse esinemist soodustavad perioodil õitsemisest valmimiseni esinevad rohked sademed ja kõrge õhuniiskus ning temperatuur (optimaalne temperatuur on 28-30oC). Meil on võimalik haigusetekitajatena mitmete Fusarium`i liikide, eelkõige aga F. avenaceum ja F.sporotrichiella arenemine, mille puhul toksiliste tüvede esinemine on sagedane ( vt. ka minu eelmist artiklit ajakirja märtsi numbris). Enamuse Fusarium´i liikide temperatuuri optimum on piirides 18-28oC. Kui samal ajal esineb 70-80%-line õhuniiskus, on võimalik koniidide (eoste) rohke moodustumine ja haiguse tugev esinemine. 1988. aastal Ukrainas, Moldaavias ja Krasnodari krais kahjustas punakaste (sealhulgas F.graminearum) tugevasti piirkondades, kus sademete hulk õitsemisest kuni saagi koristamiseni ületas paljuaastast keskmist 2-4 korda, ööpäeva keskmine õhuniiskus oli üle 71% ja temperatuur üle 15oC. Haigusekindlaid sorte siiani pole suudetud aretada, kuigi
Vee to Enne kristalli lisamist oli 21o C ning pärast kristalli lisamist tõusis vee to 3 kraadi võrra. Olles saavutanud temperatuuriks 24oC Tekkinud lahuse pH on 12. V (H2O)=30ml M (H2O)=ƍ*V=0,18g*30cm3=5,4g/cm3 W%= (Ma*100%) / (Ma+Mlahusti) Katse 4. 50ml vett + 1ml kontsentreeritud väävelhapet Tulemuseks on lahus, mille pH tase on 1. Ehk siis tegemist on eriti tugeva happega. Vee to enne väävelhappe lisamist on 24oC. Pärast väävelhappe lisamist on lahuse to 28oC 4. Laboratoorne töö nr. 4 Keemilise reaktsiooni tunnused, anorgaaniliste ainete keemilised omadused, reaktsiooni lõpuni kulgemise tingimused 4.1 Keemilise reaktsiooni toimumisele viitavad tunnused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, gaasipõleti, NH4Cl lahus, NaOH lahus, BaCl2 lahus, Na2SO4 lahus, AlCl3 lahus, FeSO4 lahus. Reaktsioonivõrrand. Nõrga happe sool + tugev happe CaCO3 + 2HClCaCl + H2CO3 H2O, CO2^ Katse 2. Reaktsioonivõrrand. NH4Cl + NaOHNaCl + NH4 OH
Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga, tiheuds arvutatakse valemiga [1] ja kantakse tabelisse 5.1. 4.3. Veeimavuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi [2] järgi. Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine proovikehade katsetulemustest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,1% täpsusega. Tulemused on tabelis 5.2. 4.4
loomseid jäänuseid, taluvad hästi niiskuse ja temperatuuri kõikumisi ning on levinud üle maailma. Nad on vastupidavad käsitsemisele ja teiste liikidega koos elades muutuvad enamasti valitsevaks liigiks. Soodsates tingimustes on nende vihmausside elutsükkel, värskelt koorunud kookonist läbi suguküpsuse saabumise, kuni uue generatsiooni kookonite eraldamiseni, 45 kuni 51 päeva. Maksimaalne eeldatav eluiga on 4,5 kuni 5 aastat, kuid keskmine eluiga on 594 päeva temperatuuril 28oC ja 589 päeva temperatuuril 18oC, kuid looduslikes tingimustes on need näitajad tunduvalt madalamad, kuna neil on palju parasiite ja kiskjaid looduses. Dendrobaena veneta on suur vihmauss, kes on võimeline taluma suurematniiskuse kõikumist kui teised vihmaussiliigid, kuid eelistab mõõdukaidtemperatuure (15 kuni 25oC). Tema elutsükli pikkus on 100 kuni 150 päeva ja suguküpsus saabub keskmiselt 65 päevaga ning on võimeline elama ka tavalises mullas
moolide hulka arvestades. Arvutati tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui teati järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Arvutamisel kasutati Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrreldi arvutatud ja katselist tulemust. Leiti katse viga. Katse andmed ja arvutused: NaOH lahuse temperatuur t1= 22oC Lahuse temperatuur pärast NaOH lahusele HCl lisamist t2= 28oC VNaOH = 100 cm3 cNaOH = 1 M VHCl = 100 cm3 cHCl = 1 M Saadud aine: Molaarsus CNaCl = 0,5 M Erisoojusmahtuvus cNaCl = 4,18 J g-1 K-1 Tihedus = 1 g ·cm-3 Mass mNaCl = 200 g rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Reaktsioonil eraldunud soojushulk q (J): t = t2 t1 = 28 oC 22 oC = 6 oC qr = -4,18 (J g-1 K-1) · 200 (g) · 6 (K) = -5016 J = -5,016 kJ
kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid •Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel
happeline reaktsioon • Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand • Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid • Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine. • Umbrohtuvus Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! Toitainete neeldumine mullas: • Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine
Seega tuleks varjus kasvavaid taimi väetada eelistatavalt ammooniumväetistega. Soojus Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla +5oC. Enamikele taimedele on optimaalne kasvutemperatuur +20...+28oC. Väetamise seisukohalt on oluline teada, et madalamatel temperatuuridel nt kevadel, kasvu algperioodil, omastavad taimed paremini ammoonium- lämmastikku, kõrgematel aga nitraatlämmastikku. Sellepärast tulekski enne külvi põhiväetisena anda ammooniumväetisi, kasvuaegselt pealtväetisena anda aga nitraatväetisi. Vesi Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi
annaabi.ee 
