Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. · AASTAAJAD · Suur Prantsuse revolutsioon- toimus 17891799 Prantsusmaal. · Ameerika kodusõda- 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda · Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. · I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918. · Vabariigi loomine 24 veebruar 1918 · Vabadussõda 28nov 1918 2veeb 1920 · Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu.
augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. 28nov - 1dets 1943 Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. USA ja Inglismaa avavad teise rinde: alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord"
19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919
(riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus. Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas, poliitilises liikumises osalemine) Koolikohustus Eesti riigiõiguslik areng 1917-1992 Eelkkonstitutsioonideks loetakse: Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust 24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa Rahvastele (nn iseseisvusmanifest) Asutava kogu poolt 4 juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigivalitsemise ajutne kord. Pädevus: 1)ÜL ( fuksioonid) 2) Vastutus 3)kohustused 4)Õigused 19 april 1940 lõpetati presidendi otsusega riiguvolikogu ja riiginõukogu I koosseisu 6 istungjärk. 16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A
Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale 2) Pihkvast Tartu peale, suundusid osa Kesk-Eestisse Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Miks oli Punaarmee nii edukas
Tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele&soovikohase valitsemiskorra valimisele Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes Sept. liitus NSVL ÜHINENUD RAHVASTE DEKLARATSIOON: Jaan 1942 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki kirjutasid alla ÜRDle Aluseks Atlandi Harta põhimõtted Kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega (Smaa, Jaapan, It) TEHERANI KONVERENTS: 28nov-1dets 1943 Stalin, Churchill, Roosevelt Otsused: o nn II rinde avamine o USA&SB nõustusid tunnistama 1941 NSVL piire *SÕJAKÄIK 1942-43 murrangulised lahingud Jaapan oli edukas kuni Midway lahinguni 1942 juuni Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni & Volga jõeni Nov-veeb 1943 Stalingradi lahing sakslased sunniti taganema
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana
Demokr valimise teel, kõik valla omanikud, hääleõigus ka naistel. Komiteed jätkasid omakroda revol süvendamist, hakati moodustama rahvamiilitsa salgad, valmis kaitsma ja ründama. Vene võimud, aug – kuulutati kuramaal sõjaseisukord, poliitiliste piirangutega. Kubermangu võimudel puudus jõud et sõjaseadust ellu viia, seega ei muutnud pm midagi, 22nov kuulutatakse ka Liivimaa kubermangus, olukorra muutus Vene-Jaapani sõja lõpp. 28nov nimetaai baltimaade kindralkuberner V. Sollogub, käsutuses suur vägi, peamiseks ülesandeks revol mahasurumine. Jagaks mitmeks suuremaks karistusekspeditsiooniks, eesmärk seada kindel kord, omakorda veel jaotumine karistussalkadeks. 1905dest-1906ajaanuaris, lasti u 1700 inimest läti aladel. Toimusid mitmed kokkupõrked läti talurahavarmeega. Lõppesid enamvähem veebr, kuid jäid sõjakohtud, mässus osalenute arreteerimine, hukkamine. Kokku hukkus u 3000 lätlast. Mitmed tuhanded saadeti
annaabi.ee 
