Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1) · Töötasust peetakse kinni- · Töötajate töötuskindlustus (v.a pensionäridi korral=
Tulud / käive 24 800 45 000 55 000 Kulud kokku 15 100 33 000 43 000 Kasum 9700 12 000 12 000 Tasuvusanalüüs: Autod võtavad 10 liitrit sajale kilomeetrile. Tegin arvutuse, kui palju kaks autot teeniks optimaalsete tingimuste juures ja kas ettevõte oleks kasumlik: 1 km = 0,1 l 1l = 1,2 Ideaalis oleks päevas keskmiselt umbes 20 sõitu, 3 km on keskmine sõidu pikkus. 20x3=60 km päevas üks auto, kaks autot 180 km päevas. 20 160 km neli kuud (7x180x4x4) Kütust kulub - 2016 l ja maksab see 2419,2 Kokku 2240 sõitu nelja kuu peale ehk siis kui alustustasu on 3 , siis sealt tuleb sisse 6720 ning kui km hind on 0,9, siis selle pealt tuleb 18 144 Kogu tulu sõidust oleks 24 864 (nelja kuu peale) Kui tulust võtta maha kõik kulud, siis on selle arvutuskäigu tulemuseks, et 24 864 - 15 100 = 9764 oleks nelja kuu kasum ja ettevõte oleks kasumlik.
5 5 Aasta Kulumisumma Akumuleeritud Jääkmaksumus 55 kulum aasta lõpus 20X1 56 000 56 000 274 000 20X2 56 000 112 000 218 000 20X3 56 000 168 000 162 000 20X4 56 000 224 000 106 000 20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis
kajastas raha laekumise. Nende raamatupidamiskannete tulemusel 2. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 krooni, a) 15 000 millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol b) 27 000 Väärtusvähend on kreeditjääk 15 000 krooni, siis c) 23 000 30 pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus d) 31 000 saldo 3. Firma 20x3 aasta krediitmüük oli a) 20 100 1, 5 milj krooni. 1. jaanuaril 20x3 oli kontol b) 21 000 Väärtusvähend kreeditsaldo 36 000 krooni. Aasta c) 45 000 jooksul kanti maha arveid 60 000 krooni. Eelmiste d) 81 000 aastate kogemusest lähtudes on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. 31.12.20x3 on Väärtusvähendi kontol 4. Firma kohta on teada järgmised andmed: Ostjate a) 1 370 000
j¨ arku kriitiline punkt. Kui l¨ abides seda punkti funktsiooni teine tuletis muudab m¨ arki, siis on P = (x1 , f (x1 )) joone y = f (x) k¨ a¨anupunkt. N¨ aide. Leiame funktsiooni f (x) = 3x5 - 5x4 kumerus- ja n~ogususpiirkonnad ja k¨aa¨nupunktid. Antud funktsiooni m¨a¨aramispiirkond on X = R. Avaldame 94 teist j¨arku tuletise: f (x) = 15x4 - 20x3 , f (x) = 60x3 - 60x2 = 60x2 (x - 1) . Teist j¨arku kriitilised punktid on x = 0 ja x = 1. Kanname nad teljele: | | G 0 1 x Vaadeldava funktsiooni teine tuletis saab m¨arki muuta vaid teist j¨arku krii- tilistes punktides. Seega s¨ailitab f (x) m¨arki vahemikes (-, 0), (0, 1) ja (1, )
j¨ arku kriitiline punkt. Kui l¨ abides seda punkti funktsiooni teine tuletis muudab m¨ arki, siis on P = (x1 , f (x1 )) joone y = f (x) k¨ a¨anupunkt. N¨ aide. Leiame funktsiooni f (x) = 3x5 - 5x4 kumerus- ja n~ogususpiirkonnad ja k¨a¨anupunktid. Antud funktsiooni m¨a¨aramispiirkond on X = R. Avaldame 94 teist j¨arku tuletise: f (x) = 15x4 - 20x3 , f (x) = 60x3 - 60x2 = 60x2 (x - 1) . Teist j¨arku kriitilised punktid on x = 0 ja x = 1. Kanname nad teljele: | | G 0 1 x Vaadeldava funktsiooni teine tuletis saab m¨arki muuta vaid teist j¨arku krii- tilistes punktides. Seega s¨ailitab f (x) m¨arki vahemikes (-, 0), (0, 1) ja (1, )