Marne'i lahing (1914),Verduni lahing (1916),Somme lahing (1916) *3 kuulsat väejuhti Saksa-Hindenburg,Luddendorff Prantsusmaa- Petain *Uus tehnika uued sõjapidamise viisid. Tankid(Pr.+Ingl.), gaas(saksa), lennukid, kaevikud, okastraat, allveelaevad, positsiooni sõda. *Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit Venemaa, Ausria-Ungari, Saksamaa, Türgi 2) Tekkisid uued rahvusriigid Venemaa->Soome,Eesti,Läti,Leedu, Poola. Austria-Ungari->Austria,Ungari, Tsehhoslovakia, Jugoslaavia.
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag
piirkonnad on kalarikkad. A) Need on rannikualad. B) Seal on kaladele soodne vee soolsus (u 35promilli) 8.2 Nimeta kaks tähtsamat püügipiirkonda. A) Põhja-Ameerika läänerannik B) Beringi ja Ohhoota meri 8.3 Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel. A) Siseveekogudes kalapüügi osakaal on kasvanud. B) 1995.a on kalapüük tõusnud üle 100mln tonni. C) Maailmameres on kalapüük tõusnud 20mln tonnilt 120mln tonnini. 8.4 Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. A) Püütakse liialt palju ning varud ei jõua taastuda. B) Veekogude reostumine. 8.5 Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? A) Kala hind tõuseb kuna kalavarud on piiratud. B) Kalapüügi firmade pankrott, töötus. 8.6 Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? A) Kvoodid B) Kindlad püügiajad 9
kuningriigi(1928 Jugoslaavia) iseseisvumist 2. Austria pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile 3. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga 4. Sõjalaevastik jagati Antanti riikide vahel, sõjaväe suurus limiteeriti ja oli vabatahtlikkuse alusel, pandi peale reparatsioonimaksud 1923-Türgis kukutati sultan, moodustati vabariik, presidendiks sai Atatürk (Mustafa Kemal). Uus rahuleping, said osa esialgu ära võetud alasid tagasi. I MS TAGAJÄRJED: · Palju hukkunuid, ~10mln, ~20mln haavatut, näljad/haigused ~10 mln · "Kadunud põlvkond" · Muutus jõudude vahekord, USA esiletõus · Demokraatia kriis, äärmuslikud liikumised, suund totalitaarsusele · Kadus 4 impeeriumi: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Türgi. Nende asemel palju väikeseid rahvusriike · Põhiväärtuste muutumine(feminism) · Suurriikidevahelised vastuolud säilisid · Tehnika areng (lennukid, autotööstus) · Meditsiini areng · Muutus Euroopa poliitiline kaart
Põlevkivitööstus, tööstus, mis kaevandab ja muundab põlevkivi üldkasutatavaiks energiakandureiks (elekter, soojus), valmistab põhiliselt keemiatooteid (nt. lakke, fenooli) ja ehitusmaterjale (nt. side- ja täiteained ehitusdetailile). Põlevkivitööstus tekkis mitmel pool 19.saj., praeguseks on ta nt. Prantsusmaal, Austraalias, Suurbritannias, Sotimaal, Saksamaal ja Rootsis hääbunud. 1990. Aastal toodeti Eestis põlevkivi 20mln tonni, Hiinas umbes 10 mln tonni ja Venemaal 4 mln tonni. Eesti põlevkivitööstus põhineb kukersiidi kasutamisel. Eesti põlevkivitööstuse rajamise 1916. Aastal põhjustas I maailmasõja aegne kütusekriis. Kiirem oli põlevkivitööstuse areng 1934-1940 (põlevkivi utmine ja uttesaaduse töötlemine), 1946- 1956 (majapidamisgaasi ja kütteõli tootmine) ja 1959-1973 (Balti Soojuselektijaama ja Eesti Elektrijaama ehitamine).1980, kui põlevkivitoodang oli 31,3 mln
· Asub väljaspool territoriaalmerd, kuid külgneb sellega. · Liiklusvaba Kalapüügiõiguste müük: * kui riik ise ei vaja oma majandusvööndi kalu, siis võib ta kvoodi piires nende püüdmise õiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. S.o uus maailmamajandulike sidemete liik. * kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini. Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean. Nt: Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika, Lõuna-Ameerika Kalavaesemad piirkonnad: polaarookean, süvaookean Nt: Põhja-Jäämeri Suuremad kalapüüdjad: Norra, Island, Peruu, Tsiili, Soome, Hiina, Jaapan, USA, Venemaa.. 34. Keskkonnaprobleemid põllumajanduses: · Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke.
Ungari kaotas üle poole oma territooriumist Põgusalt käis läbi ka balti küsimus Antante nägi balti riike ebastabiilsetena Loodi Rahvasteliit, mis ei laseks enam hulle sõdu juhtuda (idee tuli USAst) USA ise RLi läinud Nõukogude Venet ja Saksat ei võetud pikka aega RLi RL oli nö sõjavõitjate klubi I ms tagajärjed: Euroopa peksti segi U 10mln in hukkus rinnetel 20mln in haavatud jõudude vahekorra muutumine USA tõuseb suurvõimuks Maailma poliitika 1920ndatel Pingete säilimine USA territoorium jäi puutumata sõjas, inimesi suri vähe, majandus kasvas Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud
Antandi toetusel viis Kreeka oma väed seepeale Türgisse, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1922.a kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. aastal välja vabariigi, mille presidendiks saigi Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal käivitas Türgis ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida. Esimese maailmasõja tagajärjed: Hukkus ~ 10mln, haavata sai 20mln inimest, kellest 3,5mln jäi vigaseks. Sõda neelas füüsiliselt/vaimselt terve põlvkonna. Kokku varisesid Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA tõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.
(Põhja-Prantsusmaal riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi Normandias 6.juunil suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja 1944.a.) keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. TAGAJÄRJED. · hukkus u 60 miljonit inimest (NSVL üle 20mln, Hiinas 10mln, Saksamaa 7mln...) · hukkunutest oli palju tsiviilelanikke (enim NSVLs ja Saksamaal) : genotsiid, holokaust, vägivallapol. · terve Euroopa oli sõjast laastatud (kaasnes demokraatia kriis) · lüüa said natsistlik Saksamaa, militaristlik Jaapan, fasistlik Itaalia · Nõukogude Liit tugevnes kasvas kommunistliku diktatuuri mõju · Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla, NSVL kontrollis Kesk- ja Ida-Euroopat
annaabi.ee 
