Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Punkarid riietusid ohtralt naastude, kettide jms täiendatud nahkrõivastesse, panid jalga kobakad saapad ja tegid pähe hirmuäratavad kukeharja meenutavad soengud. 1970. aastaid on koguni peetud halva maitse sümboliks, ehkki suured moeloojad nagu Yves Saint Laurent, kelle kaubamärgiks kujunes smoking, näitasid üles ka rafineeritud ilumeelt. 1970ndaid iseloomustab diskoajastu, kus moodi tulid platvormkingad ja teksased. Kümnendi lõpul kujunes välja aga uus vool nimega punk.
3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4. 80-ndatel tuleb eesti kunsti ekspressiivset elementi sisse. Autorid? 1980ndate aastate kunst oli teatud mõttes ettevalmistus kümnendi lõpuks. Paljud tunnistavad, et pärast 1970ndaid oli jõutud veidi sarnasesse seisu 1930ndatega: katsetustest oli väsitud. Lisaks lahkusid meie seast mitmed autorid, kes enda isiku ja loominguga kandsid veel pallaslikku vaimu, mistõttu tekkis tühik ka rahvuslik- konservatiivsesse liini. Oli selge, et seismajäämise vältimiseks pidi juhtuma mingi murrang. Kümnendi lõpul see murrang tuligi, piiride avanedes nihkusid ka mitmed muud piirid ja siinsesse kunstimaailma tungisid mitmed uued suunad, voolud, meediad, põhimõtted, teemad
Hiinas valitsev kord oli karmikäeline ja diktaatorlik. Tollel ülestõusul sõideti inimestest lihtsalt tankidega üle või tapeti kuuli läbi. Hiina RV iseloomustavad arvukad inimõiguste rikkumised, nagu näiteks viiakse inimesi, kes on riigi vaenlaseks kuulutatud lihtsalt seetõttu, et ütlesid midagi, mis on valitseva korra vastu, lihtsalt kodudest ära ning hiljem ei kuulda neist inimestest midagi. Isegi seda, kas nad on elus või mitte. 9. Iseloomustage Hiina RV välispoliitikat enne 1970ndaid ja alates 1970ndaist aastaist. - Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid. - Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega), 10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid?
Kareva vihavendade valda meeletu meelevalda kurjade kihelkonda valvama hakkad siis. J.Viiding 7.2 Stagnaaegne proosa ja draama Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asu/alale truud. Lennart Meri 1970ndaid peetakse proosa/keskseks ajaks. Jõuliselt realistliku ajaloolise proosa esiletõusu esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri
mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`.
5 http://en.wikipedia.org/wiki/Elaine_Showalter 7 3. Feministlik kirjanduskriitika Feministlik kirjanduskriitika sai alguse naisõiguslaste poliitilisest liikumisest, kui feministide uurimisobjektiks oli naiste staatus patriarhaalses ühiskonnas, kus vaigistati naiste hääled. Feministliku kirjandusteooria ajalugu on segane, kuid kõige lihtsamalt öeldes seostus see enne 1970ndaid naiste autorluse poliitikaga ja naiste esindatusega kirjanduses. Sellest alates on feministlik kirjanduskriitika võtnud mitmeid uusi suundi. Feministlik kirjandusteooria on keeruline, dünaamiline meetod, mis põimub teiste kirjandusteooria meetoditega ning on seotud ka homoseksuaalsete uuringutega. Lisa Tuttle arvab, et feministlik teooria on ,,uute küsimuste küsimine vanadest tekstidest". Ta
Sinilipp harrastusaluse mastis tähendab, et sel laeval järgitakse keskkonda säästvaid põhimõtteid. Järgneval leheküljel on kirjas nõuded looduskaitselised nõuded veesõidukiga liiklemisele. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=988569/Looduskaitselised+n%F5uded+vees %F5idukitega+liiklemisele_eestik.pdf KRUIISITURISM Kruiisiturism (cruise tourism) ehk ristlusturism tähendab lõbusõitu mere- või jõekruiisilaeval. Kruiisisektor, mille algusajaks loetakse 1970ndaid, on üks kiiremini kasvav valdkond turismimajanduses. Kuigi siiani domineerib Kariibi mere regioon, on kruiisisektorist saamas arvestatav ülemaailmne äri. 2004. a kasvas kruiisiturism 8,4%, jõudes absoluutarvudes 13,4 mln reisijani. 2012. aastaks ennustatakse juba 20 miljonit kruiisireisijat. Läänemeri on kõige kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. 2004. a ületasid Balti mere kruiisisadamate külaskäigud esmakordselt Norra fjordide külastuse. Trendi tekkepõhjus on
mitmerahvuselised, kuid sellegipoolest pole korrektne rääkida nt etnilisest lõhest parteide kujunemisel, arvestades, et üldiselt tunnevad kõik USA elanikud end siiski ameeriklastena. Siiski võib välja tuua rassilise lõhe selles mõttes, et demokraatidel on tugevaim positisoon mustanahaliste hulgas ning enamik mustanahalisi on just Demokraatliku partei kindlad valijad (Gitelson jt, 1996, lk. 123). Ka on välja toodud asjaolu, et enne 1970ndaid esindas Demokraatlik partei eeskätt sinikraesid ehk töölisi ning pärast seda toimus valijaskonna ümberrühmitumine nii, et demokraatide toetajateks said lisaks ka keskklass ja vaesemad inimesed, kes olid liberaalsete vaadete pooldajad (Wilson, 1998, p. 152). Seega võib siin näha märki klassilõhe mõjust erakonna toetajaskonna kujunemisel. Peamiseks kaheks juhtivaks poliitiliseks ideoloogiaks USAs on konservatism ja liberalism.
annaabi.ee 
