• Hitleri vastasesse koalitsiooni kuulusid: NSV • Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale. • 1945a veb toimus musta mere ääres Jalta konverents, kus otsustati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. • 1945a jul toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit arutati sõjajärgse haldamise küsimusi. • 1942a suvel heideti Jaapanile USA poolt 2 tuumapommi Hiroshimale ja Nagasakile. • 2 sept 1945a allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad tingimuste kapitulatsiooniakti. TEINE MAAILMASÕDA OLI SELLEGA LÕPPENUD.
Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav
Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas.
Eesti SS-diviis. 1943a. saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva-rindele. Populaarseks muutus mobilisatsiooni ealiste meeste seas põgenemine Soome,sest paljud neist kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mudrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja kaasa aitama vennasrahva vabadusvõitlusele. Soomepoiste vaimseks juhiks sai Talpak. 1941a võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu EV sõjaväe baasil moodustatu 22.territoriaalne laskurkorpus. 1942a formeeriti Uuralites 8.Eesti laskurkorpus, millesse kuulus 27000 meest.
Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema
aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada mis hoiab tuuma nii stabiilselt oleks. See ei saanud olla gravitatsioonijõud , ega ka elektromagnet jõud. Hakati oletama ,et tuuma hoiab koos seni tundmatu vastikmõju liik
Venemaa alustab suurt pealetungi idarindel. Pnepri idavall mis oli tohutult palju saksa kindlustusi täis-vallutatakse ära. 6.6.juuni1944 avatakse uus rinne. Avatakse Teine rinne-Normandia dessant-USA ja Suurbritannia+Prantsuse vabatahtlikud. Nad hakkavad sakslasi Prantsusmaalt välja tõrjuma. Teine rinne Euroopas-Normandia dessandi eesotsas oli D.Eisenhower-kes oli liitlasvägede ülemjuhataja, USA kindral. Prantsusmaa vabastatakse Sakslastest. 1942a nov El Alameini lahing. Suurbritannia+USA ning Sakslaste vastu. Sakslased sunnitakse taganema ja lahingud P- Aafrikas on lõppenud. Itaalia pakub vaherahu ja astub sõjast välja. 1942 a Midway lahing- suuvutasid ameeriklased võidu Jaapanlaste laevastiku üle, samm-sammult sausid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimeses pooles hõivatud alasid tagasi võtma. Jaapanlastele ei toonud edu ka nende kamikazede rünnakud-surmalendurid-pommid lennukis sees. 1944a alustas
üksused. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksa jagati USA, Suurbritannia, Prantsuse ja NSV liidu vahelj 4 okupatsiooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 1945a. juulis- augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid need neli saksa sõjajärgse haldamise küsimusi . Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid sõjakohtu alla. JAAPANI PURUSTAMINE. Pärast Saksa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA , kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942a. suvel jätkas ka järgnevatel a. vastavate hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast saksa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus
Jaapan endale ülekaalu pooleks aastaks kogu Vaiksel ookeanil. Jaapnlased vallutasi Filipiinid, Indoneesia, Pirma ja kogu ülejäänd Kagu-Aasia nign tungisd Indiasse ja Austraaliasse. Nüüd oli USA avalikult sõjas. Jaapani edasitungile pandi piir juba 1942 juunis, kui nad kaotaid otsutama Midway mere lahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhilislet kaitse lahinguid. USA sõtta astumine tähhendas ka alvelaevstikku moodustamist, end siingi toimus 1942a murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suudis tooda uusi laevu kiiremini, kui Saksa alvalaevikud uputada jõutsid. Eesti(1939-1945) 23 august 1939- sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel mittekalleletungi leping 10a. Salajase lisaprotokolliga jagai omavahel Poola.Somme, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati NSVL mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaad isesevusehinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vasta. 28 september 1939
segud. Enim kasutatakse mineraal- ja sünteesõlide põhjal määrdeid. Tahkestitest sõltuvad määrete omadused kõige enam. Levinumad on seeptahkestiga määrded: Solidoolid ( Ca seep) veekindlad, kõvad, vähe temperatuurikindlad, odavad ( 1882.a.) Konstaliinid ( Na seep) vähe veekindlad, temperatuurikindlad, pehmed, odavad Litoolid ( Li seep) keskm. veekindlad, pehmed, temperatuurikindlad ( 1942a.). Tänapäeval 80% määretest. Kasutusalalt liigitatakse määrded: · kulumisvastased põhiosa universaalmäärdeid. Need jagunevad veel kergsulavateks (tilketäpp < 65 oC), kesksulavateks (tilketäpp 65-100 oC) ja raskestisulavateks ( tilketäpp > 100 oC) Teataval temperatuuril töötava laagri jaoks on vaja määret, millel on nõutav konsistents ja määrimisvõime sellel temperatuuril. Selleks valmistatakse eri konsistentsiga määrdeid.
Punaarmee pealetungiga. Teised kinnipeetavad rakendati tööle AELide välilaagrites (turbarabades, metsatöödel). 1942 septembrist 1943 septembrini tegutses lisaks Jägala AEL, mis on teistega võrreldes erandlik. Ettevalmistused laagri loomiseks algasid augustis 1942. Loodava laagri komandandiks määrati Aleksander Laak, adjutant Ralf Gerrets. Rajatav laager oli algusest peale planeeritud väljastpoolt Eestit saabuvate juutide vastuvõtmiseks (sept.1942a.) ning nende ajutiseks kinnipidamiseks. Talviseks kasutamiseks enamik olemasolevaid hooneid ei sobinud. Gerretsi arvestuse kohaselt hukati Jägala laagri personali osalusel Kalevi-Liival 1600–1700 inimest. Jägala laager likvideeriti 1943 septembris. Teisel korral toodi Eesti AELi kinnipeetavaid väljastpoolt Eestit 1944 mais. 1943 sügisel algas AELide likvideerimine. Algas laipade põletamisega Tartus. Likvideerimine lõppes Tallinna AELi vangide saatmisega koonduslaagritesse Saksamaal
annaabi.ee 
