1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine
o Tagajärgde uurimine Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12kuud) o Kahe tegevuse järjestamine lõppeesmärgi saavutamiseks – nt peidad lapse eest mänguasja teki alla ära ja laps võtab ühe käega eest ära teki ja teisega haarab mänguasja. o Põhjuse ja tagajärje taipamine o Püsivad mentaalsed representatsioonid Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18kuud) o Uudsed tegevused esemetega – laps viskab meelega lusika maha o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood:
15. Varavalmivus-organismi omadus kiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust, lühema elueaga, lihaloomad , Suguküpsus- heades sõõtmis-pidamistingimustes saabub 6-8 kuuselt, organism ei ole veel järglase saamiseks valmis, esmakordse seemendamise vanus- eesti veisetõugudel 15..18kuud. kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma
Esmapoegmise vanus 24..26 kuud (15…18+9 kuud tiinestumine) 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8- 10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuur:lehmad,tiined ja seemendusealised mullikad,lehm(lehmikud)ja pullimullikad(pullikud)7…18kuud,lehm-ja pullvasikad0…..6 kuud. Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. 21. Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik. Hindamisega tegeleb Eestis Jõudluskontolli Keskus ja rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL. Arutatakse BLUP meetodil.
kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta kas kohe või siis kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. 59. Veisekarja struktuur ja käive (käive puudub) Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: uuendkarja saamiseks, lehmikute ja pullikute tõumöögiks, nuumvasikate möögiks. Nendest on esmatähtis uuendnoorkarja tootmine. Vanuserühmad: vasikad(kuni 6kuud), lehmikud(7-18kuud), seemendatud ja tiined lehmikud, lehmad. Vanuserühmade osatähtsus sõltub paljudest teguritest. 1930 70% lehmade osatähtsus, 1980 37%. Kui iga aasta tuleb uuendada 33% lehmadest, siis peab olema 7kuu vanuseid lehmikuid 40% lehmade arvust. Selleks peab poegima 85% lehmadest (pooled pullvasikad ning lõpmine esimestel elunädalatel kuni 5%). 60. Veisekarja sigimisolukorra hindamine 61. Veiste ainevahetushaigused
probleemiks on muutnud see, et sellise tegevusega on IMF muutunud küllaltki sarnaseks tavalisele äripangale. Samuti tekitab täiendava laenuresursi kaasamine ohu, et IMF võib sattuda makserasustesse ning seetõttu on tema laenuõvtmine piiratud 60%-ga kvoodide kogusummast. Kõige rohkem võteakse IMFilt laenusid valmidusleppe alusel, mis on seotud riigipoolse kvoodiga, lepingud on suhteliselt lühiajalised(12-18kuud) ja riskide maandamiseks eraldatakse resurss sageli osade kaupa, et veenduda, kas riigid suudavad eraldatud vahenditega oma olukorda parandada. Laenude tagasimaksmine toimub 3-5 aasta jooksul peale olukorra stabiliseerumist. Teiseks võimaluseks on sõlmida IMFiga laiendatud valmiduslepe, mis on võimalik juhul kui riigil on vaja pikemat perioodi maksebilanssi tasakaalustamiseks. Arengumaadele võib IMF anda laenusid ka
tagajärgedele ja hoiavad huvi üleval. Huvitub objektidega manipuleerimisest. Objektide jäävus hakkab kujunema. Koordinatsioon 812 kuud Koordineerib järelemõeldult ja sihikindlalt varem õpitut. Töötatakse välja uusi eksperimente toetudes varasematele kogemustele. Objekti jäävus areneb kiiresti. Võivad aimata sündmusi. Tertsiaarsed tsirkulaarsed reaktsioonid – 12 18kuud Probleemide lahendamiseks kasutavad katseeksituse meetodit. Püüavad oma keeles seletada uusi sündmusi, objekte, situatsioone.. Ei kujuta veel ette liikumist, mida ei näe. Asjade jäävus veel vähene. Kuues aste – 18 kuud – 2 aastat 53 Arenenud on algne sümboliline keel, et seletada sündmusi. Katse