Talurahva muutused 19.saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda..
asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg. Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused. Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911
· Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine
Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma. "Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris klassikat ja romantilist stiili. Baleriiniteema südamelähedane 1870ndal, kasutas modelli, kujutas siis baleriini proovis, lavale astumas, puhkamas, oma esinemist ootamas Rodin, tõepärased skulptuurid. Ta andis ebaharilikult edasi liikumist, tegi skulpuure nii, et oleks näha inimeste tundmusi, sisemisi mõtteid. "Mees murtud ninaga". Alguses tõrjuti see ära aga hiljem võeti vastu nime all "Roomlase portree" 1875 reisis Rodin Itaaliasse, kus Michelangelo tööd teda tugevalt mõjutasid.
ja jäikusele. Kuni detsembrini 1867, kui lavastus tema uus ooper "La jolie fille de Perth", tuli tal elitist teenida klaveritunde andes ja teiste heliloojate teoseid korrekteerides. Ooper sai suhteliselt sooja vastuvõtu, kuigi seda lavastati kõigest 18 korda. Bizet´i elu viimased aastad tähendasid talle järjekordseid probleeme. Ta tervis oli kehv ja 1870ndal aastal pidi ta sundviisiliselt sõjaväkke minema tänu Prantsuse Preesimaa sõjale. Sõjaväeteenistuses leidis ta väheke aega oma teoste jaoks. Ta töötas ooperi "Djamileh" ja näidendi "L'arlésienne" kallal, mis mõlemad ebaõnnestusid kui neid lavastati 1872. aastal. Aastaks 1875 oli ta valmis saanud oma suurteose "Carmen", mis pidi olema ta hiilgava karjääri algus. Selles ooperis võttis ta palju eeskuju oma eelmisest ooperist
Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllumeesteseltsi ülesandeks on põllumajandusliku kultuuri edendamine oma piirkonnas. Selle
õigusi, mis olid ka baltisakslastel, et eestlastel oleks nendega võrdsed õigused. Aleksandrikooli loomise idee - pidi olema eestikeelne keskastme kool. Et saaks õppida eestikeeles ka veidi kõrgemal tasemel. Terve Eesti ühiskond võitles, et saaks rajatud selline kool. Nimeidee tulenes mehest, kes vabastas Eesti pärisorjusest. Aleksandrikooli rajamine venis, ei saadud luba selleks. Kui luba saadi, siis oli juba veneaeg ning kool avati venekeelsena. Eesmärk jäi saavutamata. 1870ndal aastal loodi Tartus Eesti Põllumeeste Selts, mille eesmärk oli edumeelsete põlluharimismeetodite levitamine. Lisaks sellele tegeles see ka rahvuslikupoliitika küsimustega. 1872 a. rajati Eesti Kirjameeste Selts, organisatsioon, milles osalesid Eesti kirjamehed (Kreutzwald, Koidula jt.). Lahkhelid rahvuslikus liikumises 1880 a. tekkisid lahkhelid rahvuslikus liikumises. Omavahel pöörasid tülli Jakobson ja Hurt. Tüli põhjuseks oli suhtumine religiooni ja suhtumine kooliküsimusse
annaabi.ee 
