Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine,
Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe
Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka
Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga". See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi. 3. Sõjakas sajand 18. 19. Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877- 1878; Krimmi sõda (1853 - 1856); 1859a Sardiinia-Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda. 4. Massiarmee loomine 19. sajandi alguse sõjandusliku murrangu käigus algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine. See süsteem seisnes selles, et on väikesearvuline armee rahu ajal, mida saab kiiresti suurendada reservarmeega kui tuleb sõjaline oht. 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine põjitegurid
paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4. Pärisorjuse kaotamine. 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5. Vallareform 1866a. Omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused. Valla kogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallavolikogu kehtestas maksud ja määras valla kulutused. Eestlased õppisid ise oma esindajaid valima ja valla poliitikat ajama. Need kogemused võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem.
3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused. Vallakohus Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi. Vallareform Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi vallavalitsus vallavanem koos abilistega (kirjutaja, käskjalg) III Majandus 1. Talude päriseksostmine Talude päriseksostmine algas Lõuna-Eestis, alguse sai see Mulgimaalt. Raha talude ostmiseks said talupojad linakasvatusest. Alul oli see jõukohane vaid ametimeestele - möldritele, kõrtsmikele. Ent võimalus lõpuks pärisperemeheks saada ja vabaneda mõisniku majandusliku sõltuvuse alt innustas rahvast. 2. Juhtivad tööstusharud
ravikindlustusmaksu abil. Täiendavate kulutuse katmiseks, mida riik ei hüvida võib sõlmida tervisekindlustuse poliisi. Reisikindlustus reisikindlustuse poliisi ostavad reisivad, mida katavad nende välismaal tekkivad ravikulud. Kindlustuse ajalugu: 6000a. Tagasi sõlmisid kaupmehed lenginguid röövlite rünnatud kaubakaravanide heastamiseks. Esimesed kindlustusasutused Vana-Rooma matsusekassad. Suurimaid ja vanimaid kindlustusfirmasid on Loyds of London. Eestis 1866a. Tallina vastastikune Kinnitusselts. Tarbijakaitse Majandsues osalejate- tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed. Äripoolel on tarbijate ees eeliseid suuremate teadmise ja võimaluste tõttu. Tarbijakaitseseadus paragrahv 4 sätestatud tarbija põhiõigused. Esimene võeti vastu 1.jaanuar 1994, hetkel hetkeb 15.04.2004 jõustus(vastu võetud 11.02.2004). Vastavalt ÜRO tarbijakaitsejuhistele on kõikidel tarbijatel õigus: 1)Põhivajaduste(toit,rõivad,peavari) rahuldamisele
Garibaldi(punased särgid). Ametlikult tunnistatakse 1861.a veebruaris. Sellega oli saanud Vittorio Emanuele'ist Itaalia kuningas Vittorio Emanuele II (1849-1878). 1861a peetakse Itaalia ühinemise aastaks. Alles 1875a sai Rooma Itaalia pealinnaks. Itaalia lõplik ühendamine toimus 1870 kui Rooma ja Veneeetsia ühendati S-P alla, mis toimus kolmanda iseseisvussõja ajal. S-P sõlmis liidu Preisimaaga, kes sattus ka konflikti Austriaga ning too oli nüüd kahe tule vahel. 1866a ühendati Veneetsia Itaaliaga ja 1870a Preisi Prantsuse sõja käigus, kui kukutati Napoleon III ja kadus paavstil tugi ning siis Rooma ühendati Itaaliaga. Itaaliast sai konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna paavst oli nii selgelt olnud ühinemisliikumise vastane, siis katoliku usust ei saanud siduvat rahvusliku usku Itaaliale, vaid eksisteeris usuvabaduse pinnal. Itaalia keelest sai ühtne keel, mida alles hakkati looma. Lõpuks puhkes Itaalias nagu ka Kreekas irredentistlik liikumine
Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest.- saadeti külakorda hiljem ehtitati vaestemaju. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast eestimaa talitaja koos abimeestega ja liivimaal vöörmündrid. Need ametimehes kinntiasid ametisse mõisnike õigusega neid ka tagandada. Mõisnik säilitas kogukonna üle ka politseivõimu, aadli kontrolli alt vabaneisd talupojad alles 1866a vallareformiga. Talurahva koosseis. 19saj sai talurahvast mõisa ja külarahvas kellest kesknekoht oli pererahval kes kandsid koormisi. Lapsed töötasid koos sularahvaga mõisapõldudel tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid vabatikud e popsid e saunikud keda kasutati kibedemate hooajatööde jaoks. Mõisarahvas e mõisateenijad olid mõisas elavad ja sealse ülevalpidamisega teenijad- esiletõusvaim kiht
............................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu
annaabi.ee 
