tragöödia ,,Boriss Godunov" · Asus uurima ja kogume vene rahvaluulet ja kirjutas arvukalt luuletusi · Talle endale masendav periood, kuid loominguliselt väga produktiivne · Dekabristide uus, ebaõnnestunud ülestõus · Tuli käsk viia Puskin keisri juurde, kuid Nikolai I jättis ta ellu, et suurendada populaarsust · Pagendusaastad said läbi ning ta kolis tagasi Peterburi Puskini elu aastatel 1826 1830ndate alguses. Boldino sügis. · Tsensuur loomingu üle, range kontroll ütluste üle; kahel korral algatati süüasi · Luuletused ,,Läkitus Siberisse", ,,Arion" ja poeem ,,Poltaava" kandsid varjatud vabaduse sõnumit; keiser oli suurem despoot kui ta isa · 1828 armus Moskvas kaunisse neidu; tegi abieluettepaneku, algul ebamäärane, kuid siis jaatav vastus · Sai isalt väikese mõisa ning läks Boldinosse asju ajama, epideemia tõttu jäi sinna 3ks kuuks karantiini
sai algselt prantslasest koduõpetaja juhendamisel ja hiljem astus Moskva ülikooli pansionaati, aga pettus seal kõrghariduses ja astus sõjakooli) · Ta oli tundlik, raske iseloomuga(Ta oli tundlik ja raske iseloomuga, mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne) · Kunstihuvi(Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu) · Enesekriitiline (Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837. aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma) · Surm duellis (Ta suri duellis endise sõbra Nikolai Martõnovi kuulilasu läbi) 5.Lermontovi looming · Luule (Ta hakkas luuletama väga varajases eas, üks tuntumaid luuletusi on "puri"
Viie ülestõusujuhi hukkamine 1826. augustis vapustas Puskinit hingepõhjani ning kui saabus politseiohvitser Nikolai I käsuga viia Puskin keisri juurde Moskvasse, võttis luuletaja seda kui oma surmaotsust. Ometi läks kõik teisiti Nikolai I nägi Puskini vabastamises vahendit oma populaarsuse tõstmiseks ning seega olid luuletaja pagendusaastad lõppenud ja luuletaja asus taas elama Peterburi. (Luuletus "Käisin jällegi...") 6) Puskini elu aastatel 1826 1830ndate alguses. Boldino sügis Kuigi Puskinile oli nüüd antud vabadus, osutus see näiliseks: tsensuur tema loomingu üle oli väga noriv, korduvalt kutsuti ta nn vestlusele seltskonnas poetatud väljendite või äraoleku tõttu Peterburist, kahel korral algatati tema vastu poliitiline süüasi jms. 1820ndate lõpul ammutas Puskin oma loomingu peateemad ajaloost (luuletused "Läkitus Siberisse", "Arion", poeem "Poltaava" jt). Kõik need
neljal küljel asuvatest kella sihverplaatidest üle hüppab. Lisaks akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož- rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Dolomiidist on ka klassitsistlik, portikust meenutav altarisein, millel altarimaal pärineb omal ajal väga hinnatud kunstnikult Carl Siegismund Waltherilt. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul 23 (Vikipeedia, 2015) (Muinsuskaitseamet) (EELK) 24 (Saaremaa.ee) (Muinsuskaitseamet) 16 ja samast ajast pärinevad uksed. Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver,
pöördumist Luterliku usku. 1880ndatel ja 18890ndatel aastatel algasid pastori protsessid, kus paljusi Luterlike pastoreid süüdistati selles, et nad sekkuvad õige usku. Baltisakslased nägid selles ohtu kehtiva korrale ning see mõjutas rüütelkonna poliitikat. Siiamaani sooviti harida talupoegi, baltisakslased hakkasid tegelema talurahva harimisega. 1849-1851- Liivimaa koolireform. Talurahva vastuhakud 1840. aastate algul: Katse välja rännata: Talurahva maj olukord hakkab halvenema 1830ndate lõpust peale - rasked ilmastikuolud, viljaikaldused (1840-41). Erakordselt raskes maj olukorras hakkasid levima kuuldused, et on võimalik välja rännata. Kuuldused - kuskil "soojal maal" võimalik maad saada. 1841 a suvel paljud liivimaa talupojad (mõned sajad) liiguvad Riiga. Hakati käsitlema mässu vormina. Võimude tegevus ei olnud aga üksmeelne. Kubermangu valitsus mõistab hukka, aga riias paiknes vene õigeusu piiskop, 1836 riia
Faehlmann on eepose eeltööde juures olnud oluline isik – ettevalmistav persoon. 11. „Kalevipoeg” rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg“ on rahvusliku identiteedi loomisel olulisemgi kui Faehlmanni muistendid. Selles esitatakse ideaalset tegelast. See on raamat, millega antakse rahvale tagasi tema kangelane. Seda on J. Undusk nimetanud eesti kirjanduse ja ka kultuuri tüvitekstiks. Teose idee sünnib 1830ndate algul. 1833 kirjutas Faehlmann Kreutzwaldile, et „Kalevipojast“ pole veel midagi kirjas, millest võib järeldada, et idee seda tüüpi teksti kirjutamiseks oli olemas. Faehlmann esitab ühes ettekandes kokkuvõtliku alusteksti 1839, mida Kreutzwald eepose kirjutamisel kasutab. Faehlmann esitleb Kalevipoega kui rahvussangarit. Kalevipoja sangarlikkus saabki eeposes keskseks. Eepost kirjutas Tartu baltisaksa arstide seltskond (sh G. Schultz-Bertram)
19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus. Enamik kirjanikke olid aadlikud. 1840ndtael kujuneb välja uus literaaditüüp, kuna suuremat rolli hakkavad mängima segaseisuslased. Nad on õpetajate, preestrite, arstide lapsed, ehk siis mitteaadlikud ja mitterikkad inimesed. Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti
Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat poliitikat. Poliitikavõtted olid oportunistlikud(?) ja sellised mis olid hetkel kasulikud ning kui vaja, tuli kasutada jõudu. Karl von Clausevitz, keda tuntakse ühe 19.saj keskse sõjateoreetikuna, oli 1830ndate alguses sõnastanud selle:" Sõda pole midagi muud, kui poliitika edasiviimine teiste vahenditega" , mida jagas ka Bismarck. Bismarck sõnastas vere ja raua loosungi juba väga alguses, kuit a sai Preisimaa peaministriks. Biscmarck kutsuti 1862 Preisimaa peaministriks, sest oli tekkinud porbleem Preisi sõjaväereformiga: Wilhelm I oli saanud kuningaks, tuntud militaristlike vaadete poolelt, ning koos sõjaveäminister von Rooniga viisid läbi sõjaväereformi. Sõjavägi oli
annaabi.ee 
