Raasiku Põhikool AL CAPONE referaat Koostaja: Keith Juksaar 9.klass Juhendaja: Merike Leetjõe Raasiku 2013 Lapsepõlv, haridustee Al Capone sündis 17ndal jaanuaril 1899 Booklynis, New Yorgis, Itaalia immigrantide peres. Tema vanemad olid väga austatud inimesed, isa töötas juuksurina ning ema oli usklik elu lõpuni. Tema peres oli 7 poega ja 2 õde. Al Capone oli oma peres neljas laps. Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas üles karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejõuku. Kuigi Capone oli terane, jättis ta 14-aastaselt kooli pooleli. Tööalane karjäär, tegevus
Eesti keskaja algus Aastat 1227 loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. Eesti ala vallutati Taanlaste poolt( Põhja-Eesti) ja Saksa feodaalide poolt ülejäänud ala, kus olulist osa etendas katoliku kirik. Peale eestlaste vallutust püüdsid sakslased vallutada ka Leedut, kuid said 1236ndal aastal Saule lahingus lüüa, kus purustati ka mõõgavendade ordu. Ja leedulaste alistamisest loobuti. Mõõgavendade ordu asemele aga loodi Vana-Liivimaa valitsemiseks uus ordu Liivi Ordu. Peale Saule lahingut toimus veel kodusõda Eesti erinevate osade valitsemise pärast nii, et paavst pidi saatma siia oma saadiku vastaspooli lepitama. Paavstile kuulus riik. 1238ndal aastal jõuti lõpuks kokkuleppele, Eesti ala jaotamisel vallutajate vahel. Seda lepingut nim. Stensby lepinguks, mille järgi vallutatud ala jaotati järgmiselt: 1.) Põhja-Eesti Taanile, maahärraks sai Taani kuningas. 2.) Ordu ala, mille maahärraks o...
,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2. osa sisuks on kohtuotsus , jüngerite lahtiütlemine kristusest ja risti löömine Kolgatal. Marthin Mägi 9a 5.Oratoorium Oratoorium- palvesaal ( Ladina ) . Tekkis 17ndal sajandil Itaalias koos varajase barokkmuusikaga ning on vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum . Oratooium on koorile , solistidele ja sümfooniaorkestrile kujutatud mitme osaline dramaatiline helitöö . Oratooriumit peetakse lõpetamata opperiks . Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik . Klassikaline oratoorium kujunes välja 18.saj Inglismaal . Noore mehena otsustas ta sõita Inglismaale . G.F Handelit peetakse klassikalise oratoorumi loojaks .
rusikasse panna ja ma tegin erinevaid grimasse, et oma keha tundma õppida. Samas mul olid igemetes hambad arenenud ja keha oli üleni karvane. 15ndal nädalal ma olin juba nii suur et mahtusin peaaegu peopessa ja kaalusin 50 grammi.Sel nädalal hakkasin ma luksuma ja ma reageerisin valgusele.16ndal nädalal mul olid sõrmed ja varbad juba täiesti väljaarenenud.Mul toimisid mitmed olulised süsteemid: kuseteed ja vereringe. Samas ma oskasin juba emme nabanööriga mängida. 17ndal nädalal ma olin juba umbes 12 cm ja kaalusin 100150 g. Mul olid juba olemas ka ripsmed ja kulmud. järgmine nädal ma tundsin juba oma enda emme hääle ära. 19ndal nädalal mu emme rääkis minuga ja jutustas mulle igasuguseid lugusid. Kahe nädala pärast ma olin juba 27 cm pikk. 23ndal nädalal ma olin juba piisavalt tugev, et emmele märku anda et ma oskan liigutada. Ma andsin talle ikka päris mitu tugevat vopsu roietesse
Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika
"Pihtimuste"? nime all. Ta kirjeldab ennast kui lennuka vaimuga õpihimulist ja tarka last, kuid kes kaldus tihti ka kadedusele. Augustinus kirjutab, et ta pidas väga lugu vanematest inimestest ja võttis hoolega kuulda nende nõuandeid. Eriti hoolega õppis ta ladina keelt, milles ta tundis ennast nagu kala vees. Augustinuse vanematel avanes võimalus, tänu jõuka sõbraperekonna toetusele, saata ta õppima Madaura Ülikooli. 17ndal eluaastal kolis ta Kartaagosse, et alustada seal oma õpinguid. Kartaago oli tollel ajal tuntud kui Põhja-Aafrika Rooma. See oli Põhja-Aafrika keskuseks nii majanduslikus, kultuurilises, kui ka poliitilises mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks
Shenzhenis korrates oma imetlusväärseid tulemusi rahvuslikel võistlustel. 12 päeva hiljem osales ta kvalifikatsioonidel Maailma Meistrivõistlustele Lõuna-Koreas. Ta hüppas seal 2.28 ning sellega ei suutnud ta end finaali hüpata. Osalt võis selle süü olla see, et ta kukkus ratta seljast ning vigastas oma Achilleuse kanda. Terve 2012 aasta võitles ta erinevate vigastustega, kuid sellest hoolimata kogus ta täis olümpia A standardi , hüpates üle 2.31 meetri. Sellega sai ta hakkama 17ndal juunil Mykolaivu võistlustel, kuid tundis sealgi tugevat valu tõugejalal. Sellest järgneval Euroopa Meistrivõistlustel Helsingis suutis ta hüpata 2.23 kvalifikatsioonidel ning ainult 2.15 finaalvõistlusel. See oli katastroof. Ta otsustas vahele jätta kõik teised võistlused kuni Londoni olümpiani. Ta kohtles oma jalga kõigi võimalike ja võimatute heade meetoditega. Paraku, pärast 1,5 kuulist ravikuuri Londonisse minnes tundis ta siiski valu. Siiski hüppas ta seal 2
pimedaks. Seejärel tema tervis nõrgenes ja ta suri 28.07.1750 aastal. 15. Klassitsism. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 16. Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt
Veekogudesse ja soodesse ohverdamine Veekogudesse ohverdamine on väga laialt levinud olnud ka Skandinaavias. Veekogudesse ohverdati relvu ja tööriistu. Skandinaavia leiud on väga põnevad, sest lisaks relvadele ja tööristadele on olnud seal ka levinud inimeste ohverdamine nii vette kui ka soo laukasse. Taolised soo ja rabaleiud on mumifitseeritud laipade puhul registreeritud Skandinaavias ja mujal umbes 1000. Nede hulka on arvestatud ka teated kirjalikest allikatest 17ndal-18ndal sajandil. Kuna nad on väga hästi säilinud, siis nad on pälvinud ka suurt tähelepanu. Rabas ladestunud turbasamblast eraldub huumushapet ja see lagundab baktereid, mis võivad inimese keha lagundada. Kuna järk-järgult vajub ta ka südavamale, siis tänu sellele sügavates kihtides on ka hapniku puudus,siis ei saa ka ükski organism neid laipu järada. Rohkem on neid laipu välja tulnud 20ndate sajandite teisel poolel ning isegi veel 1950ndatel aastatel.
Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil kirjutati uus, mis ütleb milline kirjandus olema peaks. Romantismist alates mis on teoreetiline vool 18.sajand on murrangute sajand kus üks ilmakord asendus teisega. Sel ajal tekkis see kord mis meil praegu on informatsiooniühiskond. Kirjandusteaduses tunneme ära sügavikust pärit hüüatusi. 18. sajand tungib paljudes oma tunnusjoontes 19. sajandi sisse. 19. sajand on meelevaldne. Maailmakirjandus on kaheldav mõiste
annaabi.ee 
