Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse). KatariinaII suureks ettevõtmiseks oli 1766a kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Nende ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. KatariinaII soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jne, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadlipriviliigide piiramist. Tegelikult KatariinaII valitsusa ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767a. anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Piirati kasakate autonoomiat
spring, grasses and trees are green.) Karai Senry 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. Luulestiil sai nime Karai Senry (1718- 90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik Haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. See oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. Naljaluule, (count the number of hairs in his masters nostrils) :D :P :D Yosa Buson (17161783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777, mil valmis Shunp bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas. Kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või tee Kobayashi Issa
7. liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine). 8. vajalike toiteelementide tasakaalustamatus. 9. mikroelementide puudus. AJALUGU - kuni 13saj. väetamise eelajalooline periood kogemuslik lähenemine (väljaheided põllule, alepõllundus põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju
suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde.keiser oli sunnitud kirj.alla troonist loobumise aktileja tapeti.Troonile Katariina II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber
pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud tilkagi vene verd. Katariina II oli valgustatud, ta suhtles Voltaire ja Diderot´ga. Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka Liivimaa koolivõrku. Ta kutsus 1766a kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku loomine. See arvestas ka valgustajate seisukohti, komisjon saadeti laiali kuna üksmeelele ei jõutud. Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu.
(dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. 9. EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887
(dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. . EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all
annaabi.ee 
