teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2-
Broomile iseloomulik pruunikas värvus kadus täielikult oliivõli lahuses. Ka või lahuse värv muutus heledamaks, hiljem kadus broomi värvus täielikult. Steariinhappelahus oli broomile iseloomulikku pruunikat värvi. Broom liitub küllastumata ühendite kaksiksidemetele. Seega võib järeldada, et oliivõlis on palju küllastumatust, võis on ka kaksidemeid, aga palmitiinhappes mitte. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH CH3(CH2)14COOH palmitiinhape 5.Liebermann-Burchard´i kolesterooli määramise test Kolme katseklaasi valasin erineva lipiidi lahust. 1.rapsiõli 2.searasv 3.kolesterool Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka väävelhapet. Loksutasin hoolega igat kateklaasi. Kolesterooli sisadav lahus muutus siniseks, searasv värvus veidi kollakaks ja rapsiõli värvus tumehalliks/pruuniks. Kolesterool reageerib väävelhappelises
vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste
Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltuvad sellest kuidas antud olek on saavutatud Paisumistöö w = PV Entalpia H on reaktsiooni soojusefekt konstantsel rõhul: H = E + PV Entalpia on olekufunktsioon Biokeemilistes protsessides on H ligikaudu võrdne E Näiteks palmitiinhappe oksüdatsioon: CH3(CH2)14COOH (tahke) + 23O2 (gaas) 16CO2 (gaas) + 16H2O (vedelik) H = -9958,7 kJ/mol ja E = -9941,4 kJ/mol NB! Muutused energiat esitatakse reeglina ühe mooli aine kohta J/mol, kJ/mol Termodünaamika teine seadus: entroopia Protsesside kulgemise suund Entroopia S (J/K) on süsteemi korrapäratuse mõõt: S = k lnW k - Boltzmani konstant (1,38 x 10-23 J/K) Entroopia on olekufunktsioon Tulenevalt soojusliikumise kaootilisest iseloomust liiguvad
steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; *pigmendid). 3. seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid (ravad, fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6. Rasvad glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid
silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet: NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O (Pubchem substance, 2012) Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2. Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda. Naatriumpalmitaat on natukene ärritava toimega, kui see puutub kokku naha või silmaga ning natukene ohtlik, kui seda alla neelata või sisse hingata. (Spectrum, 2008) Joonis 2
annaabi.ee 
