Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on. Trükkal saab siis trükkimisega alustada, kui vajalikud asjad on olemas, masin vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2
Tänane Eesti Eesti Vabariigil on väike pindala, aga suur potentsiaal. Kuigi Eesti on väike ja loodusvarade poolest vaene riik, on ta teiste endistes kommunismimaadega võrreldes väga palju saavutanud. Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom. Samuti ei ole ta ka teistest rahvustest halvem. Me peame tunnistama, et meie rahvus ja kultuur ei ole kuidagi madalam kui teiste Euroopa maade oma. Alaväärsustundel on negatiivne e...
mmass Vruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 pgaasi poolt tekitatud rõhk m0ühe molekuli mass nkonsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E pgaasi poolt tekitatud rõhk nkonsentratsioon Eenergia 6) p=n*k*T prõhk kBoltzmanni konstant 1,38*1023 J/K Ttemperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulktähis (nüü) ; ühik mol 2) Temperatuurtähis T ; ühik K 3) Rõhk tähis p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumalatähis V ; ühik 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedustähis roo ; ühik kg/m3 Molaarmasstähis M ; ühik g/mol Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R prõhk (Pa) Vruumala (m3) Ttemp (K) mmass(kg) Mmolaarmass(kg/mol) Runiversaalne gaasi konstant. R=8,31 J/mol*K . R=N A/K p=1/3*m0*n*v2=1/3*roo*v2=2/3*n*Ek Ek=2/3*k*T k=1,38*1023 p1*V1/T=p2*v2/T 3. Iseloomusta üht isoprotsessi: 1) Isotermiline protsess T=const. p1*V1 = p1*V2
5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu paide türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv Buss sõidab liinil Tartu Paide Türi Rapla Haapsalu Türi Paide Tartu, mille kogupikkuseks on 508 km (seega ühe otsa pikkuseks on 254 km). Liinilviibimise aeg TH:
o rajabMaapinnalegodeetiliste kindelpunktide v6ryu + kaxtograafia -+ insenerigeodeesia -) aerogeodeesia -+ satelliitgeodeesia Maakujuja suurus -+ GRS80 Maaellipsoidideparameetrid nendesuhtaxv- l:300 / , t ) | ( 12l eeodeetilisedv6rgud '- - Geodeetiliseksv6rguksnimetataksemaastikulkindlustatudja iihtseskoordinaatidesiisteemis olevatpunktidekogumit,millest liilrtutaksegeodeetilistelm66tnistel. Eristatakseplaanilistja kdrguselistgeodeetilist vdrku: -+plaanilisev6rgupunkt on maaratudgeograalilisteristkoordinaatidega; +k6rguselisedvdrgud miiliratakseabsoluutsete kdryustega,s.ok6rgusegamerepinnast.
10.maandus ehk tagasi voolu kaabel 11.massiklemm 12.detail 13.keevituskaar 14.voolukontakt 15.vooluvõrgu pistikupesa 16.kaitsegaasi balloon 17.kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga KAITSEGAASI ÜLESANNE: MIG/MAG keevitusel 2 ülesannet: 1)kaitsta keevisvanni õhuhapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest 2) jahutada voolukontakti Kaitsegaasikulu reguleeritakse vastavalt traadi diameetrile: de x 10 = l/min de=0,8mm kaitsegaasi kulu 8-10l/min de=1,0mm kaitsegaasi kulu 10-12l/min MIG/MAG keevitusseadme reguleerimine: 1.kaare pinge 2.traadi etteande kiirus 1+2. keevitusvool 3.keevituskiirus 4.kaitsegaasi kulu 5.traadi läbimõõt 6.voolukontakti kaugus ja traadi väljaulatus 7.keevituspüstoli asend ja kaldenurk 8.väljundahela induktiivtakistus reguleeritakse tekkivate pritsmete hulka MIG/MAG keevitusseade tuleb regulerida nii, et traadi etteande kiirus võrduks traadi sulamiskiirusega TIG KEEVITUS
3. Kütus ei sisaldu rendihinnas. Sõiduk antakse rentnikule üle täis paagiga ja rentnikul on kohustus tagastada sõiduk täis paagiga. Kui seda ei ole tehtud on rentnik kohustatud asendama kütusetarbimise läbisõidu järgi arvestusega 10l/100km või tasuma puuduoleva kütuse eest maksumus ja tankimise teenustasu 10€. Valesti tangitud kütusest tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu korvab täies ulatuses Rentnik. Sõiduki tehasepoolne kütuse kulu on 10 liitrit (linnas 12l) 100km kohta, mille rentnik kohustub tagastama või hüvitama hinnaga 1,35eur/l. II RENTNIKU ÕIGUSED 1. Rentnikul on õigus saada endale sõiduki kasutamisest saadav tulu (vili). 2. Rentnikul on õigus kasutada sõidukit, kui ta on vähemalt 21 aastat vana, omab antud vastava gategooria juhiluba ja omab mootorsõiduki juhistaaži vähemalt kaks aastat. Samad tingimused laienevad ka teisele juhile. 4
koevedelikku (valguvaene) ning sealt edasi rakkudesse Raku membraan Kapillaari sein Koevedelik (9l) Rakkude sisse jääv vesi (24l) Vere plasma (3l) Keha kogu vesi (36l) Rakkude vahele jääv vesi (12l) Veelahuste koosseis · Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-)
laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid
annaabi.ee 
