Psüühilise energia suundumisel sissepoole, kohtub inimene iseenda mina- piiridega ja tundmatusega piiride taga. See avaldub vastumeelsusena. Lähtumine oma minast viib pikemas perspektiivis selle sama mina ahenemine.Pole enam koostöö vaid on konkurents. Võetakse ka elutuid asju(arvuti, auto). Sellega suureneb eluta asjade olulisus. Muutused Eesti majanduselus perioodil 1918-1940 1919- viiakse läbi maareform. Enne reformi oli talu suuruseks keskmiselt 31ha. Pärast maareformi oli 12ha. 12ha-line talu on aga niivõrd väike, et sellega pole võimalik ennast ära elatada. 65% oli enne inimesi, kes ei omanud midagi , pärast oli neid ainult 17%.Sotsiaalsed pinged maal leevendusid. 1929.a oli ülemaailmne majanduskriis.Suur hindade langus.Vilja hind langes tugevalt. Kuna võeti loomade asemel kasutusele tehnika , siis vilja jäi kõvasti üle. Riiklikud viljamonopolid., riik sekkus jõuliselt majandus tegevusse. Talu oli suur varandus ja kõik mis oli maaga seotud oli positiivne
leedulasi 170-190 tuhat. 3 sajandi jooksul kasvas rahvaarv 2 korda Eesti ja Leedus, kuid Soomes 4-5 korda. Rannakülades oli levinud hülgepüük ja kalapüük ning karjakasvatus. Tekkis rannarootslaste asustus. Maaisandad andsid palju õigusi rootslastele. 13-14 sajand oli eestlased vabad kuni Jüriöö ülestõusuni. Talupoegade liigitus: · Adratalupojad- rikkust arvestati adramaade järgi. Talupojal oli ½-5 adramaad (1 adramaa = 1 adraga haritav maa ja 1 adramaa= 8-12ha) · Vabatalupojad- nad tasusid rahas oma makse ja olid teotööst vabad · Maavabad- eliitklass, kes said talud läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõjakorral pidid teenima feodaali ratsaväes. · Üksjalgade kiht- need talupojad, kes ei mahtunud talusse ära (moodustusid noorematest poegadest) · Trääl ehk ori- Sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest vabaks ostnud inimesed. Mõisad oli talud, kuid suuremad kui talupoegadel.
15. 1919 a. EW radikaalne maareform, kahte liiki- asundus ja käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18
Selle põhjuseks võis olla naaberaladele sooritatud sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I
akendeta, siseruumi kõrgus 42.7m, kupli läbimõõt 43,5m, kuppel on täpne poolkera. Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m. o Termid nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha). Tavaliselt asus ruudukujulisel maa-alal. See oli park, mille keskel oli peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad. o Skulptuur ja maalikunst:
eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani (SI süsteem) Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12
annaabi.ee 
